Eesti lasi Reformierakonna vastuseisu tõttu käest võimaluse saada Danske Banki rahapesu pärast sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvat hüvitist, kirjutab Louis Freeh, kes oli Eesti valitsuse õigusnõustaja Danske rahapesuasjas aastatel 2020-2021.
Freeh kirjutab, et tema advokaadibüroo Freeh Sporkin Sullivan palgati Eesti poolt 2020. aasta juulis selleks, et luua tugev koostöö Eesti ja USA justiitsministeeriumi prokuröride, USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni ning New Yorgi osariigi finantsteenuste ministeeriumi vahel seoses Danske Banki ulatusliku, Venemaal põhineva rahapesu skeemiga Eestis, mille käigus pesti aastatel 2008-2016 Eesti kaudu üle 200 miljardi USA dollari.
Enne kui nende leping 2021. aasta veebruaris järsult lõpetati, olid nad tegemas olulisi edusamme selle koostöö kinnistamisel. Koostöö eesmärgiks oli aga kasutada konkreetseid USA seadusi ja USA justiitsministeeriumi menetlusi selleks, et saada Eestile tagasi märkimisväärne osa Danske Banki poolt USA ametiasutustele makstavatest rahalistest hüvitistest, trahvidest ja konfiskeerimistest.
Freeh sõnul eitas aga Reformierakond, mis juhtis Eesti valitsust aastatel 2005-2016, et mistahes Venemaa rahapesu oli Eestis aset leidnud. Samuti väitis Reformierakond ekslikult, et Eestil ei ole õigust saada osa rahalistest trahvidest ja konfiskeeritud summadest, mida USA võiks määrata Eestis toimunud rahapesu eest.
Freeh kinnitab, et vaatamata Danske Banki vastupanule ja koostööst keeldumisele, leidsid ja küsitlesid nad kümneid tunnistajaid, kes võisid olla USA uurimise jaoks väga olulised ning osana oma tööst suhtlesid nad otse ja regulaarselt kõigi USA ametiasutustega.
"Iroonilisel kombel süüdistas endine rahandusminister Jürgen Ligi, Reformierakonna aseesimees ja tollane eelarvekomisjoni esimees, meid avalikult ja vääralt huvide konfliktis täiesti sõltumatu töö pärast, mida meie advokaadibüroo tegi teiste klientide heaks," kirjutab Freeh.
"Ligi oli muidugi rahandusminister aastatel 2009-2014, kuni ta oli sunnitud tagasi astuma, kuna tegi diskrimineerivaid märkusi ühe kaasministri rahvusliku päritolu kohta. Tegelik huvide konflikt oli tegelikult see, et Ligi selle küsimuse menetlemises üldse osaleda sai, sest ta oli kuus aastat Reformierakonna rahandusminister ajal, kui see ajalooline rahapesukuritegu toime pandi, ja ta ei teinud ilmselgelt midagi selle avastamiseks või ennetamiseks," lisas Freeh.
Freeh leiab ühtlasi, et halb nõustamine Danske Banki küsimuses, mida Kaja Kallas sai Ligi ja teiste poolt, oli Eestile kahjulik.
"Tegime korduvaid ja edutuid katseid kohtuda peaminister Kallase ja tema rahandusministriga, et selgitada meie uurimistööd ja koostööd USAga. Tema valitsus reageeris meile avaliku kriitika ja tagakiusamisega ning keeldus pikka aega maksmast tasu, mille me olime ausalt välja teeninud," selgitab ta.
Pärast nende lepingu lõpetamist teatasid nad USA ametiasutustele, et ei tööta enam Eesti heaks. "See ülioluline ja edukas koostöösild suleti kahjuks," nendib Freeh.
Freeh leiab, et kuigi on võimatu öelda, mis oleks võinud juhtuda, kui peaminister Kallas oleks neil lubanud lõpetada oma jõulise sõltumatu ja erapooletu uurimise ning USAga tehtava koostöö, usub ta isiklikult, et Eesti oleks võinud tagasi saada sadu miljoneid dollareid, selle asemel, et saada USAst lihtsalt "aitäh".
"Olulisem kui pool miljardit dollarit, mille Taani ametivõimud said USA-lt koostöö eest, oli Eestile võimalus näidata USA-le ja kogu maailmale, et tema valitsus ei salli rahapesu ega finantskuritegusid ning on erakordses ülemaailmses rahapesuvastases koostöös kindlalt pühendunud õigusriigi põhimõtete jõustamisele. See võimalus lasti käest," nendib Freeh lõpetuseks.
Toimetas Martin Vaher