Ameerika Ühendriikide senatis on arutlusel seaduseelnõu, millega lubatakse riigi rahapajal kasutada metallraha koostises odavamaid metalle.
Käesoleval kuul avaldas USA Rahapada (US Mint) ülevaate, milles teatas, et 2022. aastal muutus 5-sendise mündi (nickel) vermimine, seda tänu metallide hinnatõusule, kallimaks kui 10 senti, vahendab uudistekanal CNBC.
Vabariiklasest senaatori Joni Ernsti ja demokraadist senaatori Maggie Hassani esitatud seaduseelnõuga soovitakse muuta Ameerika Ühendriikide 25-, 10-, 5- ja 1- sendiste müntide (quarters, dimes, nickels and pennies) vermimine maksumaksjale odavamaks.
"See ei kõlba mitte kuskile, et Ameerika Ühendriikide maksumaksjad kulutavad viie sendi tegemiseks kümme senti. Ainult Washingtonis on võimalik raha tehes seda kaotada," selgitas Ernst seaduseelnõu tausta.
Seaduseelnõu, mis kannab nime "müntide metallisisalduse muutmise volitamise ja kulude kokkuhoiu seadus", esitati esmakordselt kongressile ja senatile 2020. aastal. Kongressis võeti seadus eelmisel aastal ülekaaluka mõlema partei poolse toetusega vastu. Senatise jäi see Covidi kriisi tõttu siiski toppama.
Seaduseelnõu tulemusel, mis lubab müntides kasutada odavamaid metalle, saab Rahapada vähendada müntide vermimise kulusid aastas miljonite dollarite võrra.
Tänapäeval pole riikide rahasüsteemis müntidel küll seda kaalu, mis varasema ajaloo jooksul, kuid müntide metallisisaldusega on keerulise majandusolukorra lahendamise eesmärgil mänginud mitmed suured impeeriumid ja valitsejad. Näiteks toimus see 11. sajandi alguses Bütsantsi impeeriumis, kus nomisma nimelise kuldmündi koostises asendati osa kulda hõbedaga. See omakorda juhtis riigi rahanduse libedale teele ja tõi kaasa rasked majanduslikud tagajärjed.
Samamoodi maksis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lõpuaastatel metallraha rohkem metallikokkuostus kui oli selle nominaalne väärtus.
Toimetas Karol Kallas