Kristliku uudisteportaali LifeSiteNews kolumnist Frank Wright kirjutab, kuidas Saksamaa põllumehed tõusid üles üleilmastumise ja rohepöördega "riiklikku enesetappu" sooritava valitsuse vastu ning miks neid toetavad 81 protsenti sakslastest.
15. jaanuaril toimus Saksamaa pealinnas Berliinis ulatuslik talunike meeleavaldus, mis halvas mõneks ajaks pea kogu linna. Tänaseks on tegevus laienenud järgmisele tasandile: blokaad on kehtestatud ühele supermarketile ja Amazoni jaotuskeskustele. Sedasi tõkestatakse erinevaid tarneahelaid, mis lisab survet niigi iseenda tekitatud kriisis siplevale valitsusele.
Saksamaa põllumeeste meeleavalduste kohta ei kirjuta korporatiivne meedia pea mitte midagi. Peale tänavatel meele avaldamist on Saksamaa talunikud alustanud jaotuskeskuse vastase "strateegilise blokaadiga". Meeleavaldused, mis algasid möödunud aasta novembris, on paisunud nii ulatuslikuks, et kujutavad ohtu tänase globalistliku valitsuse püsimisele.
Kaheksandal jaanuaril toimusid üle riigi laiaulatuslikud väljaastumised. Tõkestati riigipiiri ületamist ja asekantsler Robert Habeck jäi meeleavalduse tõttu lõksu praami peale. Väljaastumised jätkuvad tänaseni ja ei nõuta midagi vähemat kui valitsuse tagasi astumist ning uute valimiste korraldamist.
Kristlik arvamusportaal Conservative Treehouse kirjutab, kuidas "lääne korporatiivne meedia üritab iga hinnaga vältida sündmuste kajastamist, sest nende sooviks on iga hinnaga hoida ära, et rahvusvaheline üldsus Saksamaal toimuva kohta midagi teada saaks".
Võideldakse majandust hävitava üleilmastumisega
Treehouse'i teemat lahkava artikli järeldus on ühene: vastupidiselt suuremale osale meediakajastustele, ei nõuta viidatud meeleavaldustel enam ainult seniste toetuste, mille hulgas on nn "punase kütuse" maksuvabastus, säilimist.
"Me ei seisa täna siin, kuna soovitakse kaotada põllumajandusmasinate diiselkütuse toetused," teatas Saksamaa noorte talunike ühenduse esindaja Theresa Schmidt 15. jaanuaril Berliini meeleavaldusel.
"Viimastel aastatel ja aastakümnetel on meid lakkamatult taga kiusatud. Meile esitatakse järjest rohkem nõudmisi, kehtestatakse üha karmimaid reegleid ja piiranguid."
Subsiidiumite kaotamine on rahulolematusest ainult väike osa. Suurem probleem on inimestel tänase Saksamaa valitsusega ja suunaga, kuhu see riiki juhib.
Tegemist on üha kasvava rahulolematuse vaimu väljendusega, mille taga on aastate pikkune globalistlikest poliitikatest sündinud nördimus. Conservative Treehouse'i artiklis nenditakse:
"Kui Saksamaa talunike meeleavaldused osutuvad edukaks, siis tegemist oleks olulise võiduga kogu Euroopa Liidu kesk- ja töölisklassile.
Meeleavalduste sihtmärgiks, kuigi need leiavad aset ühe riigi piires, on üleilmastujatest nomenklatuuri huvid, mida esindavad nii Saksamaa valitsusringkonnad, Brüsseli tehnokraadid kui Maailma Majandusfoorumi taha koondunud seltskond.
Tegemist on vastuhakuga tervele üleilmastumise tegevuskavale."
See on mäss, millel on rahva laiaulatuslik toetus. Üks hiljuti läbi viidud küsitlus näitab, et 81 protsenti inimestest on talumeeste poolt. Hoolimata millest on tehtud hulgaliselt katseid näidata neid meeleavaldusi kui "äärmuslikke" ja "äärmusparempoolsete" korraldatuna.
Selline sildistamine pole vähendanud inimeste toetust põllumeestele ja see pole isegi kannatanud peale poeriiulite tühjaks jäämist.
Püüdlused näidata laiaulatuslikku, äärmiselt ebapopulaarse valitsuse vastu suunatud liikumist millegi tähtsusetu ja kõrvalisena on arusaadavad. Valitsus pole sealjuures isegi välistanud, et see võtab ette suurima opositsioonipartei (AfD) ära keelamise.
Vastuhakk "valedele poliitikatele"
Viimased küsitlused näitavad Alternatiiv Saksamaale (AfD) 23 protsendilist üleriigilist toetust ja partei sõnul on meeleavalduste põhjuseks Saksamaa valitsuste "aastatepikkused valed poliitikad".
Kui AfD toetus kasvab, siis valitsusparteide toetus samal ajal väheneb. Sotsiaaldemokraadid on AfD-st maas kaheksa protsendipunkti ja Rohelised kümme.
Kantsler Olaf Scholz ei taha väga oma nägu enam rahva ees näidata. Samuti võib riiki ees oodata raudteelaste streik, mis süvendaks majanduskriisi. Scholz avaldas videopöördumise, milles kurjustas "äärmuslastega" ja Saksamaa rahandusminister Christian Lindner teatas talumeestele, et nende jaoks "raha rohkem ei ole".
Üks AfD saadik küsis valitsuselt, et kuhu kogu raha siis on kadunud?
Asekantsler ja majandus- ning kliimaminister Habeck vastas: "Vastus peitub tõigas, et me otsustasime toetada Ukrainat."
AfD poliitik Steffan Kotre küsis 18. jaanuaril Habeckilt, millal valitsuse "valedest poliitikatest" tingitud kriis võiks läbi saada?
Valitsuse poolt ei tulnud muud vastust kui osutati veelkord vajadusele abistada Ukrainat.
Kotre kommenteeris asekantsleri vastust: "Nii, nagu te ise kuulsite, meie raha kadus lihtsalt ära ühte maailma kõige korrumpeerunumasse riiki."
Ta lisas: "See raisatakse ära sõja tapatalgutes, mille kohta kõik teavad, et seda pole võimalik võita."
"Seda raha oleks tulusam kulutada Saksamaal. Me soovime, et meie põllumeestel ja tööstusel hästi läheks, see on AfD poliitika," lõpetas ta.
Sulgemiste pärand ja teised üleilmastujate vandenõud
Ukraina toetamine raha, tankide ja teise relvadega on ainult üks pool katastroofist, mida on põhjustanud majanduse enesetapuga võrreldavad Saksamaa valitsuse poliitikad.
"Valgusfoori" valitsus võttis Covidi sulgemiste rahastamiseks tohutus mahus laenu, mis jättis riigieelarvesse määratu augu.
"Hädaolukorra rahastamiseks" laenati 65 miljardit eurot, mis lubas hiilida mööda ülemäärast laenamist keelustavatest seadustest. Kuid raha ei kulutatud kahtlaselt põhjendatud Covidi "hädaolukorrale", vaid uue probleemi tekitamisele.
Laenuraha kasutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) välja mõeldud ja WEF-i toetatud jätkusuutlike arengueesmärkide (Sustainable Development Goals; SDG) rahastamiseks. 2023. aasta novembris leidis Saksamaa kõrgem kohus, et selline raha ümbertõstmine on põhiseaduse vastane, mis tekitas hoobilt eelarvekriisi.
Osutatud roheliste SDG-de hulgas oli muuhulgas kõigi Saksamaa tuumaelektrijaamade sulgemine ning ulatuslik tuuleparkide rajamine.
Sellised arengud tõid kaasa kõrgemad elektrihinnad ja keerulisemad olud tööstusele. Majandus sai tublisti kahju ja inflatsioon hakkas kasvama. Olukorra muutsid hullemaks Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja Nord Stream gaasijuhtmetele korraldatud rünnak.
Saksamaa ja Venemaa vaheliste gaasijuhtmete purustamine oli USA valitsuse kuritegelik soov, millest kirjutas juba 1987. aastal noor Anthony Blinken, kes täna on riigisekretär.
Kuna torujuhtmete õhkimise süüdlaste leidmiseks ei suutnud Scholzi valitsus korraldada natukenegi kuhugi viivat uurimist, siis on tänane valitsus suuresti ise süüdi oma riigi jõukuse hävitamises.
7. veebruaril 2022. aastal teatas Joe Biden kohtumisel Scholziga: "Kui Venemaa ründab [Ukrainat], siis Nord Streami enam ei ole. Me paneme selle kinni."
Saksamaa tööstus on energiakriisi, mille on tekitanud "rohelised" ja üleilmastumise poliitikad, tõttu sulgemas viimaseid tehaseid. See omakorda tähendab Euroopa majanduse "mootori" – nagu Saksamaa tööstust kirjeldatakse – lõppu. Saksamaa majandus saab täna, võrreldes teiste maailma suurte majandustega, hakkama kõige kehvemini.
Samal ajal kasvab riigis massisisseränne. Kõik kokku loob olukorra, kus tähestikurahva- ja sündimata laste tapmise meelse vasakrohelise valitsuse püsimine on ohus ning eelkõige pole sellega rahul oma rahvas.
Sarnased arengud leiavad aset Ameerika Ühendriikides, kus demokraatide valitsus üritab poliitiliste kohtuprotsessidega hoida ära Donald Trumpi taaskordse presidendiks kandideerimise. Viimane nimetab selliseid ettevõtmisi enda vastu suunatud "nõiajahiks".
Kui ühte kõige suuremat kodanikeliikumist, mis viimaste aastate jooksul Saksamaal on esile kerkinud, nimetatakse ohuks demokraatiale ja kui kõige populaarsem opositsioonipartei soovitakse kuulutada kuritegelikuks, siis võib nentida, et Saksamaal peab valitsus nõiajahti oma rahva vastu.
Meeleheitel režiimile pole võimul püsimiseks jäänud peale propaganda, meedia tsenseerimise ja poliitiliste kohtuprotsesside eriti rohkem vahendeid.
Kui vaadata toetusnumbreid, siis valitsuse püüdlused ei kanna vilja. Võit kaldub inimeste poole. Rahvas toetab põllumeeste liikumist ja on riikliku enesetapu poliitikate vastu, mida globalistlikud valitsused on aastaid edendanud. Põllumeeste meeleavaldused on tänaseks levinud muuhulgas Austriasse ja saanud uue hoo sisse Prantsusmaal, mis näitab, et vastuhaku meelsus on Euroopas levimas ja seda vaatamata korporatiivse meedia jõupingutustele.
Tõlkis Karol Kallas