Poola poliitikakommentaator ja ühiskonnategelane Grzegorz Górny küsib väljaandes wPolityce, kas demokraatias tohib diskrimineerida teadmatuses inimesi ja piirata "idiootide" – kasutades antud sõna selle algses tähenduses – osalemist avalikus elus?
Sõna "idioot" pärineb Vana-Kreekast ja tähistab inimesi, keda huvitab ainult tema enda eraelu, kes ei pööra tähelepanu poliitikale ega ühiskondlikele küsimustele, mille tõttu neid peetakse teadmatuses võhikuteks.
Kaasaja demokraatlikes riikides kujutab "idiootide" – inimesed, keda avalikus sfääris ja poliitikas toimuv jätab ükskõikseks, kuid kes täidavad valimistel oma kodanikukohust – olemasolu endast ainulaadset väljakutset. See omakorda tõstatab küsimuse, kui arukas on lubada valima võhikutest üksikisikud, kes mõjutavad sellisel viisil ühiskonna arenguid.
Bulgaaria üritas probleemi lahendada 2016. aastal valimisseaduse muutmisega, millega võeti valimisõigus inimestelt, kes ei osalenud kaks korda järjest ühte tüüpi valimistel. Need inimesed eemaldati valimisnimekirjadest. Valimisõiguse taastamiseks tuleb esitada avaldus. Seaduse eesmärgiks on kõrvaldada valimistelt inimesed, keda poliitikas toimuv ei huvita või on selle mõistmiseks liialt teadmatuses.
Siiski ei lahenda sellised seadused tuumikprobleemi, milleks on teadmatuses valijate osalemine valimistel. Tšehhi Konservatiivse Partei juht Jan Kubalcík pakkus välja uudsema lahenduse: kodanikud peavad enne hääletama pääsemist vastama õigesti algelisele küsimustikule.
Osutatud "hääletamise eksam" koosneb arvuti poolt tuhandete seast valitud kümnest juhuslikust küsimusest. Küsimustiku eesmärgiks on välistada inimeste hääletamine, kellel puuduvad algteadmised poliitika ja otsuste langetamise protsesside kohta. Kriitikute sõnul piiraks selline lähenemine teadmatuses inimeste õiguseid, mis seab kahtluse alla antud meetmete õigluse ja praktilisuse.
Kuigi Konservatiivne Partei on Tšehhi poliitikas kaasa löönud pikka aega, pole sellel siiani õnnestunud jõuda märkimisväärse seadusandliku mõjuni. Kubalcík tunnistab, et tema ettepaneku elluviimiseks on vähe võimalusi.
Selline dilemma osutab demokraatia vastuoludele. Ühelt poolt peaks valijaskond olema teadlik ja teiselt poolt tuleb järgida demokraatia kaasavaid põhimõtteid. See omakorda seab ühiskonnad silmitsi küsimusega, kas nad on alatiseks määratud valimistel osalemise vallas "idiootide hukatusse"?
Tõlkis Karol Kallas