Kuigi Vene Föderatsioon on praegu Ukraina sõja kontekstis ise silmitsi õhutõrjesüsteemide defitsiidiga, on Moskva siiski võtnud vastu strateegilise otsuse tarnida Iraanile võimsaid ülikaugmaa S-400 tüüpi õhutõrjesüsteeme, koos Vene sõjaväelaste osutatava tehnilise toega.
Nimetatud seigale juhtis tähelepanu Ukraina portaal Defence Express, mis meenutas Vene julgeolekunõukogu juhi Sergei Šoigu augustis aset leidnud külaskäiku Iraani, mille käigus Vene hiljutine kaitseminister kohtus Iraani presidendi Masud Pezeszkianiga.
Bilateraalse miitingu käigus arutati Moskva ja Teherani ametliku kommünikee kohaselt "kahepoolse partnerluse laiendamist globaalse julgeoleku ning rahu nimel".
Teherani ja Moskva vaheline liit on pärast sõja puhkemist Ukrainas üha tugevnenud, millest annavad muu hulgas tunnistust ka Iraani droonide tarned Venemaale nagu ka hiljuti sõlmitud kokkulepe sõjalise ja luurekoostöö laiendamise kohta.
Koostöö süveneb ning Iraan on omalt poolt pöördunud Vene Föderatsiooni poole palvega tarnida kaasaegseid õhutõrjesüsteeme, et islamivabariik võiks olla valmis potentsiaalseks sõjaks Iisraeliga. Defence Expressi autorite hinnangul on Moskva andnud tänaseks õhutõrjesüsteemide tarnele rohelise tule.
Analüütikute sõnul võib Teheran vajada seniitraketi komplekse eeskätt kaitsena Iisraeli rünnakute vastu Iraani tuumarajatistele. Defence Express rõhutab, et Iraanil on juba olemas märkimisväärne õhutõrjearsenal, sealhulgas neli diviisi (märkus: S-400 eelkäijaks olevaid) S-300PMU2 tüüpi kõrgmobiilseid kaugmaa õhutõrje raketisüsteeme, kolm diviisi S-200 süsteeme ja teadmata arv Iraanis toodetud Bavar-373 süsteeme, mis väidetavalt sarnanevad Vene S-300-ga.
Iraan on palunud Venemaalt korduvalt tarnida S-400 süsteeme, mis suudaksid alla tulistada ka ballistilisi rakette – viimati tehti seda 2023 aasta märtsis, ent toona oli Venemaa eitaval positsioonil suuresti tulenevalt Ukraina sõja tingitud akuutsest vajadusest.
Iisraeli meedias levinud spekulatsioonide kohaselt võib Venemaa olla tänaseks juba tarninud Iraanile nii Iskander tüüpi ballistilisi rakette kui Murmansk BN tüüpi õhutõrjesüsteeme. Juhul kui spekulatsioonid peaksid tõele vastama, on enam kui tõenäoline, et Moskva ei ole tarninud Iraanile mitte üksnes soovitud relvastust, vaid ka personali, kes süsteeme käitaksid ning pakuksid väljaõpet Iraani sõjaväelastele süsteemide iseseisvaks kasutamiseks.
Defence Express analüüsis S-400 süsteemi võimaliku üleandmise mõjusid regionaalsele militaartasakaalule. S-400 on maailma üks võimekaimad õhutõrje seniitraketi komplekse, mis on võimeline tõrjuma nii lennukeid, helikoptereid, tiibrakette kui ballistilisi rakette.
S-400 süsteemid on kõrgmobiilsed, mis muudab keeruliseks süsteemi hävitamise vastase raketi ja lennuvägede poolt, kuna pidevalt ümber positsioneeritava süsteemi tuvastamine nõuab väga laialdast satelliit-, radar- ja aeroluure võimekust.
Süsteem kasutab mitut eri tüüpi raketti, mis võimaldab S-400 operaatoritel tõrjuda nii kõrgel kui madalal lendavaid objekte kuni 400 kilomeetri kaugusel (märkus: mitmete militaaranalüütikute hinnangul võib bistaatiliste radaritega varustatud S-400 olla võimeline edukalt tõrjuma ka konventsionaalsetele radaritele praktiliselt tuvastamatuid "varghävitajaid" nagu USA poolt Iisraeli õhujõududele tarnitud Lockheed Martin F-35 tüüpi hävitajad).
Toimetas Adrian Bachmann