Sotsialistist siseminister Lauri Läänemets õigustab Eesti vabaduse eest võidelnud sõdurite mälestussamaba röövimist asjaoluga, et sedasi tagati liiklusohutus või hoiti ära maanteelt lähtuv oht inimestele.
Eesti politseiametnikud röövisid 31. augustil taas Eesti vabaduse eest võidelnud sõdurite mälestusmärgi ettekäändel, et sellel võib olla kujutatud natsionaalsotsialistide okupatsioonirežiimi sümboolika, mille avalikult eksponeerimine on Eestis väidetavalt keelatud.
Riigikogu liige Jaak Valge ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikurühma kuuluv rahvaesindaja Varro Vooglaid esitasid 9. septembril arupärimise Eesti sõduri mälestusmärgi konfiskeerimise kohta.
Arupärimise küsimused kõlasid:
- Kas olete nõus, et salates maha Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestuse, annate signaali ka neile, kelle kaitsetahtest oleneb kaasaja Eesti Vabariigi julgeolek ja saatus: kui võitlete Eesti eest kasvõi peaministri üleskutsel, aga välispoliitiliselt keerulistel asjaoludel, siis Eesti Vabariik ei hakka hiljem neid asjaolusid selgitama, vaid nõuab teie unustamist. Kuidas mõjub selline sõnum tänapäeva Eesti sõjameeste kaitsetahtele?
- Kuidas said politsei, teie ise ja erioperatsioonist teavitatud valitsuse liikmed arvata, et semiootilise ekspertiisi kohaselt natsitunnusteta originaali koopial on tekkinud natsitunnused?
- Kuidas sai politsei teada, kes, kuidas ja millal transpordib ausamba koopiat Lihulasse? Kas selleks viidi ellu jälitustegevust ja kui viidi, siis millisele õiguslikule alusele tuginedes?
- Kas te teate, et Lihula mälestusmärgi eemaldamine 2004. aastal tõi kaasa peaministrierakonna hääbumise, ühiskonna lõhenemise ning monumendisõjad? Kui teate, miks te siis kordate eelkäijate vigu?
- Kes ja kuidas selle eest vastutab, kui politsei paneb toime niisuguseid jämedaid õigusrikkumisi? Milliste politsei poolsete õigusrikkumiste puhul tunnete. et peaksite ise siseministrina vastutuse võtma? Seda enam. kui olete ise need õigusrikkumised nende toimepanemise eelselt heaks kiitnud.
- Kas tunnistate. et nõukogude okupatsiooni vastu võidelnute mälestuse austamise (seadusevastane) takistamine tõukub Venema ajaloonarratiivist? Kui jah, kas Te leiate jätkuvalt. et olete sobiv isik Eesti Vabariigi siseministriks?
Reformierakonna, E200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsuse sotsialistist siseminister Läänemets vastas Vooglaiu ja Valge arupärimisele riigikogu ees 21. oktoobril.
Jaak Valge poolsed küsimuste selgitused
Ausamba röövimisega seotud asjaolusid tuletas (19:53) riigikogulastele meelde Valge, kes juhtis tähelepanu tõigale, et 1944. aastal kutsus Eesti valitsus eestlasi üles Saksamaa sõjaväes kodumaad kaitsma:
"Eesti Vabariigi viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots teatas oma raadiokõnes 7. veebruaril 1944, et pooldab Eesti meeste mobilisatsiooni Saksa sõjaväkke kui ainsat võimalust Eestit päästa.
Tsiteerin: "Eesti ja Saksa vahekorrad saavad leida korraldamist edaspidi. Sõjalist jõudu on praegu vaja. Kui kommunistlik võim meie maa ja rahva vallutab, on kõik kadunud, ei ole siis eestlastel enam võimalik end korraldada."
Täpselt samal seisukohal oli kogu iseseisva Eesti Vabariigi juhtkond, kes tolleks ajaks oli vabadusse jäänud. Ja märkimisväärne on ka siseministri (Läänemetsa) erakonnakaaslase ja sotsialistide erakonna juhi August Rei seisukoha väljendus 1944. aastal samas küsimuses.
Tsiteerin: "Kui meie teistkordne allaneelamine sovjettide poolt peaks toimuma samuti, ilma, et meie vastupanu‑ ja elutahe miskisugusel viisil tuleks avalikult nähtavale, siis peab küll kartma, et meie vabaduse ja iseseisvuse taastamiseks ei jää miskisuguseid šansse üle." Nii arvas toona sotsiaaldemokraatide liider August Rei."
"Anno Domini 1944 kutsub sotsiaaldemokraatide juht August Rei Eesti mehi sovjettidele vastupanu väljendama, aga anno Domini 2024 keelab sama erakonna juht ja siseminister nende meeste austamise, kes Eesti riigi juhtkonna ja tema enda erakonna toonase esimehe üleskutsele vastasid," lisas Valge ja leidis, et Läänemets on "ikkagi väga ja väga ajaloo ja Eesti identiteedi kauge inimene".
"Eesti Vabariigi juhtkond ei ole mitte kunagi kutsunud Eesti mehi Punaarmeesse minema. Küll aga kutsus Eesti Vabariigi juhtkond Eesti mehi Eestit Punaarmee agressiooni vastu kaitsma. Ja väga kurb, et härra siseminister sellest aru pole saanud. Ma ei tea, kas see on ebapädevus või ei tunnista siseminister Eesti Vabariigi järjepidevust. Ma tõesti ei tea seda," lõpetas Valge endapoolse selgituse.
Mis asi on "maanteekaitsevöönd"
"Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuete" seaduse 12. paragrahvis selgitatakse, milleks kaitsevööndit erinevate teede ääres on vaja ja kui laiad on kaitsevööndid erinevate teeliikide puhul:
"Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20-50 meetrit. Eratee kaitsevööndi laius on mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 10-50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringuga."
Lihula ausammas rööviti sotsist siseminister Läänemetsa sõnul järelikult ettekäändel, et see oli oli kas liiklusele ohtlik, mälestusmärki ennast oli vaja kaitsta "teelt lähtuvate keskkonnakahjude" eest või kuidagi aitas ausamba ärastamine kaitsta inimesi "maanteelt lähtuvate ohtlike mõjude eest".
Läänemetsa vastused Vooglaiu ja Valge arupärimisele
Sotsialist Läänemets kinnitas (19:58): "Siseminister ja Eesti Vabariigi valitsus väga austavad kõiki neid inimesi, kes on Eesti vabaduse eest võidelnud, kindlasti kõiki neid, kes on elu kaotanud."
Esimesele küsimusele vastas sots: "Vabadusvõitlejate mälestuse mahasalgamine on kindlasti taunitav tegevus. Kindlasti ei mina ega valitsus seda kunagi teinud ei ole ja kindlasti ei tee. Seda sellisena ei ole olnud."
Ausambaröövi õigustuseks väitis Läänemets samas, et politsei pidi selle ärastama, kuna kavatseti panna toime seaduserikkumine, milleks oli ausamba paigutamine teekaitsevööndisse:
"Politsei peab korrarikkumistele ja korrarikkumiste ohule reageerima ja ta peab seda tegema võimalikult varajases staadiumis. Antud juhul oli ees seisvaks korrarikkumiseks monumendi püstitamine teekaitsevööndisse, kus see on keelatud, isegi eramaal. Lisaks eksisteeris politseile laekunud teabe kohaselt korrarikkumise oht, mis seisnes selles, et paigaldataval monumendil on natsisümboolika."
Kaudsema sambaröövi õigustusena esitas sots seisukoha, et kuna ausambal kujutatud sõduril oli peas natsionaalsotsialistlku Saksamaa sõjaväe kiiver ja mundri küljes rist, siis "keskmise mõistlik inimene" võib seda pidada "rahvusvahelise kuriteo õigustamiseks" ja riigivõimul on juhul, "kui tegemist on kombinatsiooniga tekstist ja kujunditest, mis on mitmeti tõlgendatavad ehk võivad, aga ei pruugi olla rahvusvahelist kuritegu õigustavad, tuleb asjaolud välja selgitada enne, kui sümbolit asutakse avalikkusele presenteerima".
Teisele küsimusele vastas Läänemets, et politseile teatati, et ausammas on 2004. aasta originaalist erinev, tegemist on "uue monumendiga" ja selle juures kahtlustati peidetud natsionaalsotsialistide sümboolikat. Ta nimetas ausamba röövimist "tavapäraseks korrakaitseorgani tegevuseks ehk ees seisvale korrarikkumisele reageerimiseks":
"Politsei- ja Piirivalveametile laekusid teated ees seisvate süütegude kohta. Esiteks, et monument püstitatakse teekaitsevööndisse, kus see on keelatud. Sellise teate esitas kohalik omavalitsus. Teiseks, et paigaldataval monumendil on natsisümboolika, sealhulgas varjatud kujul. … Ja kolmandaks märgin, et tulenevalt asjaolust, et tegemist oli sekkumisega, mis võib pälvida suurt avalikku tähelepanu, informeeris Politsei- ja Piirivalveamet ees seisvast sündmusest valitsust."
Kolmanda küsimuse vastuses väitis siseminister, et politsei kedagi ei jälitanud ja sai sambarööviks vajaliku teabe ainult pealekaebajatelt.
Neljandale küsimusele vastas Läänemets, et "siseminister ei ole korrakaitseorgan" ja valitsuse legitiimsuse hääbumise ning ühiskonnas lõhede tekitamise teemale jättis ta vastamata.
Viienda küsimuse vastuses kinnitas Läänemetes, et sammast röövides ei pannud politsei toime midagi õigusvastast. "Korrakaitseseaduse kohaselt võib politsei võtta vallasasja hoiule vahetu ohu tõrjumiseks. Vahetuks ohuks on korrakaitseseaduse kohaselt olukord, kus juba leiab aset või on suur tõenäosus, et kohe algab õiguse rikkumine." Siseministri osutatud "ohu tõrjumine" nõuab politseilt kaemust, et mingi asja omanikud kavatevad panna sellega toime kuriteo. Selline eelteadmus pole võimalik.
Kuuendale küsimusele jättis siseminister sisuliselt vastamata, aga kinnitas, et Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu okupatsiooni vastu võidelnute mälestust valitsus küll austab, aga "olukorras, kus ei ole selge, kas toime pannakse korrarikkumine või tegemist on seadusliku tegevusega, tuleb asjaolud välja selgitada, mis käesoleval juhul [ausamba röövimisega] ka tehti. Seda tegi politsei seadusest tulenevalt. Vabariigi valitsus ega siseminister neid protsesse ei juhtinud."
Eesti ühe tuntuma juristi Carry Ginteri sõnul võib tänaste seaduste järele inimene sõita ringi loendamatu hulga natsionaalsotsialistide ja kommunistide artefaktidega, mis tema sõnul tähendab, et Eesti sõdurite mälestussamba röövimine autokastist polnud seaduslik.
Toimetas Karol Kallas