Ameerika Ühendriikide aja järgi varahommikul selgus, et kõikvõimalike märkide järele võidab 2024. aasta presidendivalimised vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump.
Rohkem kui 90 protsendi häälte kokkulugemise järel on 78-aastane Trump võidukursil väga olulistes kaalukeele osariikides Georgias, Pennsylvanias ja Wisconsinis, vahendab New York Post.
Kella 9:30-ks Eesti aja järele kuulus Trumpile 263 ja Kamala Harrisele 214 valijamehe toetus. USA presidendiks saab 270 valijamehe häälega. Fox News väidab, et Trump kogus selleks ajaks juba 277 valijameest.
Osutatakse, et vabariiklaste kandidaati toetasid seekordsetel valimistel, võrreldes eelmiste valimistega, märksa enam töölisklass, maapiirkonna elanikud ja demokraatide "istandusse kuuluvaks" peetavad rahvusvähemused.
Trump pöördub peatselt võidukõnega toetajate poole, demokraatide presidendikandidaat Harris jätab toetajate ette ilmumata.
Trump on Ameerika Ühendriikide ajaloos teine president, kes on presidendiks tagasi valitud kaheks ametiajaks, mis ei järgne üksteisele. Esimeseks sellise saavutuseni jõudnud presidendiks oli demokraat Grover Cleveland, kes sai riigi 22. presidendiks 1884. ja 24. presidendiks 1892. aastal. Vahepealsed neli aastat oli presidendiks vabariiklane Benjamin Harrison.
Kuni viimase hetkeni peeti käesoleva aasta USA presidendivalimisi "äärmiselt tasavägiseks".
Kampaania ajal taheti Trumpi vähemalt kaks korda maha lasta.
Demokraatide propagandatööstus ehk korporatistlik meedia võrdles Trumpi korraga Hitleri, Stalini ja Mussoliniga.
Käesoleva aasta alguses tõdes Maailma Majandusfoorumi ideoloog Yuval Noah Harari, et Trumpi teine ametiaeg "kujutaks midagi surmahoobi laadset liberaalsele maailmakorrale".
Toimetas Karol Kallas