Büroohoone sisutus. Foto: Bigstockphoto

Kärgperedest koosnev 15-minuti linna ühiskond peaks kandma adekvaatset nimetust „suur loomaaed" või siis lihtsalt „hullumeelse unenägu", aga kannab hoopis nimetust kaasaegne sotsialiseerumine ja modernne elukeskkond, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.

Peagi on saabumas aeg, kus minu jaoks uued mõisted ja neid kajastavad sõnad on muutumas argipäeva paratamatuks koostisosaks. Märkamatult, aga samal ajal väga ahnelt ja aplalt on uued, tänapäevased reaalsused tunginud ja imbunud minu harjumuspärasesse eluruumi ja piiravad nõudlikult minu mõttemaailma kindlust. Sellesse oma pärismaailma minu sisse tahavad tungida uue elu rütmide ja mõistete kandjad.

Esimesena selle kohta, mis uuendused on minu meeli piiramas, võin ära märkida selliseid nähtusi nagu "viieteist minuti linn" ning sellega haakuvat monstrumit nagu „kärgpere". Need kaks nähtust, mida on nimetatud selliste sõnadega, mida just kirja panin, on justkui läbivaks teravikuks uute asjade odaotsal.

Nagu selgus lähemal uurimisel, on just selline hoonete liik kerkimas parasjagu uue Hipodroomi kvartali ehitustandril. Nendesse on plaanitud mahutada nii kontorid kui bürood ja teenindus- ning toitlustusasutused, nii lastepäevakodud kui õpitoad ja mõistagi ka korterid. See kõik kokku moodustab tänapäeva keeles „viieteist minuti linna".

Mõte sellisel loosunglikult kõlavat elustiili esindaval keskkonnal seisneb selles, et kõik, kes asuvad elama ja töötama sellisesse keskkonda, jõuavad oma sihtkohtadeni viieteist minuti jooksul. Seega on kogu asum loodud nagu üks suur sipelgapesa, kus ühest funktsionaalsest kohast teiseni jõudmiseks kulub mitte rohkem kui viisteist minutit.

Selline elukeskkond viitab vägisi sellele, et seal elavad ja töötavad inimesed seal ka sünnivad, kasvavad, õpivad, tutvuvad, abielluvad ja lähevad lahku asumist lahkumata ja kus kõik teenused ning muu eluks vajalik asub viieteist minuti kõndimise kaugusel.

Tutvusi aitab sellises moodullinnakus sõlmida suhtekorraldaja Kalmer ja sirget rühti aitab sealsetele asukatel säilitada rühitreener ja gümnastikaspetsialist ning ühtlasi Kalmeri elukaaslane Brita. Peale selle on asumis pank koos pangateenuste osutajate ja majandusnõustajatega. Ühest asumi otsast teise jõudmiseks saab sõita ka laenuratta või elektritõuksiga. Sellisel juhul muutub viieteist minuti linn kolme kuni kahe minuti linnaks.

Inimene maetakse, kui saabub tema aeg, samuti moodullinna vahetus läheduses asuvasse matmispaika.

Hipodroomi kvartal on märksa kurjem nähtus oma ideoloogialt kui Manufaktuuri kvartal Põhja-Tallinnas Sitsi mäel või Volta kvartal Kalamajas. Kalaranna kvartal tundub Hipodroomi kvartaliga võrreldes suisa unistus ja normaalsuse kehastus, kuigi vaade Kalarannas asuvate elumajade akendest avaneb samasuguste majade akendesse, mis asuvad mõne meetri kaugusel üksteisest. 

Korterid sellistes majades on sisustatud moodulmööbliga ja nendes korterites või siis õigemini moodulites elavad moodulinimesed. Tänaseks on paljud nendest inimestest vahetanud sugu või siis vähemalt oma elukaaslasi ja rolle nendes suhetes, mida kärgperedeks või avatud abieludeks nimetatakse.

Kui sellistel modernsetel kooslustel on kolm väikest järglast, kes ei ole oma sugu veel lõplikult määratlenud, siis võib vabalt juhtuda, et kellegi ämm võib juba täna või homme osutuda kellegi poolõeks või vennaks ja et kellegi isa võib olla homme juba kellegi ema, lakkamata samal ajal endiselt kellegi isa olemast. 

Kõik see kokku peaks kandma adekvaatset nimetust „suur loomaaed" või siis lihtsalt „hullumeelse unenägu", aga kannab hoopis nimetust kaasaegne sotsialiseerumine ja modernne elukeskkond.

Selliseid moodullinnakuid võib lähimas tulevikus kerkimas näha kogu Tallinna ümbruses ja peagi hakkab Tallinna ümbruskond meenutama suurt planetaariumi, kus on kerkinud uued kosmilised asumid nagu kolooniad, kus elavad teistelt planeetidelt pärit olendid.

Sama võib oodata ka teiste linnade ümbrust üle terve riigi. Vot selline on meie tulevikuvisioon. Sündida selleks, et elektritõuksiga jõuda oma kodukoloonia ühest servast teise, seal abielluda ja siis lahutada ning abielluda uuesti koloonia teises otsas ja nii edasi, kuni saabub aeg vabastada oma boks selles suures sipelgapesas ühele oma järglastest ja temaga parasjagu liitunud kärgperele.

Isegi bolševikud eelmise sajandi alguses ei osanud oma utoopiaid plaanides sellist õudust kavandada. Ulmefilmides on maailma filmikunstist tuntud igasugused futuristlikud visioonid tuleviku ühiskonnast, aga reaalne elu tänapäeval on võimsam igasugustest eelmise sajandi visioonidest.

Elu on lükanud lavale uued otsustajad linna planeerimisel ja üldse ühiskonna korraldusel. Futuristidest visionääridel eelmisest sajandist on järeltulijad, kes praegu on asunud igat liiki strateegidena meie elu arendama.

Seepärast ei olegi midagi imestada, kui rahva ette saabub keegi Pärtel ja teatab mitte kaaskodanikuna, vaid abilinnapeana, kuidas edaspidi liiklust ja käimist ja tõuklemist ja kastirattamist siin teostama hakatakse. Kes sõna ei kuula, saab sõimata tema enda käest.

Midagi ei saa usaldada alluvate kätte, vaid kõike peab siin linnas ise tegema, kaasa arvatud sõnakuulmatute bussijuhtide ja bussis sõitjate sõimamine. Pärtel on noor ja tal on lokid ning tema saab selle kõigega hakkama. 

Selliseid Pärtleid on elulavale tulemas nagu seeni peale sügisest vihma. Pärtlite päralt on tulevik. Nendega võidelda on mõistagi raske, aga valikut pole. Kui sellistele alistuda ilma lahinguid andmata, siis on kõik vanema põlve inimesed, kes ei soovi moodulhullusega kaasa minna, peagi ennast avastamas getodes, kus ei ole ei liiklust, ei elektrivoolu, ei kütet ega muid tsivilisatsiooni hüvesid.

On ainult normeeritud ports Korea kiirnuudleid ja väga odavat WC paberit, mis on samuti rangelt normeeritud.

Kord aastas käib selliseid getoasukaid vaatamas ekskursioon mõne sikkuti või alenderi juhtimisel ja siis näidatakse sellistele ekskursantidele kaasaegsest kärgperede ja moodulmajade maailmast neid „tagurlasi", kes julgesid astuda progressi teele ette ning millised on sellise „mässu" tagajärjed.

Kõik selliste uuest tsivilisatsioonist välja arvatud inimesed on saanud endale uue staatuse ja see on „vaeginimeste staatus". Vaeginimese kõige suurem süü on vaegmõtlemine. Vaegnägemine ja vaegkuulmine on toodud sellise vaegmõtlemise põhjusteks.

Ekskursioone ja nende giide saadavad sisekaitse ja munitsipaalkorrakaitse eriüksused, mis on varustatud igat liiki eritehnikaga. Vaeseid vaadatavaid pimestatakse ülivõimsate prožektoritega ja lastakse igaks juhuks kohe algatuseks üle jääkülma ja mingi räige ja uimastava kemikaaliga segatud veega, väga suure surve all.

Kõik sellised uuest tsivilisatsioonist välja arvatud inimesed on saanud endale uue staatuse ja see on „vaeginimeste staatus". Vaeginimese kõige suurem süü on vaegmõtlemine. Vaegnägemine ja vaegkuulmine on toodud sellise vaegmõtlemise põhjusteks.

Tegelikult on tegemist tavaliste, normaalsete inimestega, kes ei ole soovinud elada kärgperedes, kus sugu saab vahetada nagu kameeleon värve ja viibida „rollides" kilpkonnast kuni rebaseni, tunnetades ennast kord ühe ja kord teise ning kolmandanagi. Nii, nagu on soovitanud värske mõtlemise treener ja gümnast Kalmeri Brita või Brita Kalmer.

Selleks, et edukalt vastu seista „uue elu" pealetungile, tuleb koonduda normaalselt mõtlevate koosluste ja portaalide ning liikumiste ümber.

Selleks on võimalusi, kuni eksisteerib portaal Objektiiv ning kuni on olemas poliitilised jõud nagu konservatiivsed rahvuslikud liikumised.

Halvaksläinud apelsine meenutavad poliitikud igasuguste kollarohepunaste parteide ridadest ei saa lõputult oma demagoogiat harrastades hedonismilainetes kümmelda. Nad kõik tuleks ideaalis sulgeda moodulkvartalitesse, kus nende liikumine saaks olema piiratud viieteist minuti kaugusel oleva piiriga.

Piiriga, mida ületada ei saaks.

Tehnilised vahendid selliste koonduslaagrite loomiseks on ammu olemas. Seal saaks nad arendada oma oskusi savist makaronide voolimise ja nendesse aukude puurimise kõrget kunsti harrastades.

Raha, mis oleks sellistes asumites käibel, oleks disainitud sealsetel asukatel kuivatatud ja vormi pressitud puulehtedest ja iga nädal toimuks seal uus laulu- ja tantsupidu. Instruktoriteks oleksid juba tuntud Brita&Kalmer õpikojast välja lastud instruktorid ning metoodikud.