Euroopa suurimates riikides – Ühendkuningriigis Reformipartei-, Prantsusmaal Rahvusrinde- ja Saksamaal Alternatiiv Saksamaale näol – kasvab inimeste hulgas poliitiliste paremjõudude populaarsus.
12. augustil avalikustatud RTL/ntv Trendbarometeri uuring, mille viis läbi forsa Gesellschaft für Sozialforschung und statistische Analysen mbH (forsa Sotsiaaluuringute ja Statistilise Analüüsi Instituut), näitab, et kui Saksamaal toimuksid valimised, annaks hääle AfD-le 26 protsenti sakslastest. Tänase valitsuspartei CDU poolt annaks osutatud küsitluse järele hääle 24 protsenti vastanutest, vahendab korporatistlik meediakanal Politico.
Kuna Prantsusmaa parteide populaarsuse küsitluses on ühisparteist pikalt ees parem Rahvusrinne ja Ühendkuningriigis Reformipartei, kujutavad Euroopa Liidu ühispartei nomenklatuurile sellised arengud korralikku peavalu. Millele lisab kaalu tõik, et Ameerika Ühendriikide valitsusele meeldivad päris inimõiguseid ja demokraatiat austavad paremad parteid märksa enam kui progressistlik ühispartei.
Paremad jõud on jõuliselt valimistel esinenud viimastel aastatel lisaks Poolas, Rumeenias, Portugalis ja Hollandis.
AfD ja teiste paremparteide populaarsuse taga on üheselt terve mõistus ehk vastuseis massisisserändele, majandust hävitavale rohepöördele ja oma inimeste korporatistliku süvariigi "liberaalse maailmakorra" huvidest ettepoole seadmine.
Kui Saksamaa kantsler Friedrich Merz soovib jätkata Ukraina sõda lõpuka võiduni ja üritab selleks rääkida ära Ameerika Ühendriikide presidenti Donald Trumpi, siis peale sadat võimupäeva pole kodus tema valimislubadusi reetvate "saavutustega" sugugi rahul 67 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Saksamaa korralised valimised peaksid toimuma 2029. aastal.
Eestis esindab Merzi Kristlike Demokraatide Liidu (CDU) tüüpi ühispartei poliitikat Isamaa.
Toimetas Karol Kallas