Kolme opositsiooni- ja ühe valitsuspartei toetusega läks Läti Saeima väliskomisjonist läbi ettepanek astuda välja näiliselt naiste õiguseid kaitsvast Istanbuli konventsioonist.
Saeimi opositsiooniparteide Rahvusliidu (Nacionālā apvienība; NA), roheliste konservatiivide Ühendnimekirja (Apvienotais saraksts; AS) ja Läti esimesena (Latvija pirmajā vietā; LPV) ning valitsussse kuuluva Roheliste ja Põllumeeste Liidu (Zaļo un Zemnieku savienība, ZZS) rahvaesindajad esitasid väliskomisjonile seaduseelnõu, mille parlamendis kinnitamisega astuks Läti välja Istanbuli konventsioonist, vahendab Läti rahvusringhääling LSM.
Pilt: Võõrsõnade leksikoni ekraanitõmmis
Sajakohaline saeim otsustas peale kirglikku arutelu 25. septembril 55 poolthäälega võtta eelnõu töhhe. Ettepaneku vastu olid ainult kaks teist valitsusparteid: ühispartei Uue ühtsuse (Jaunā Vienotība, JV) "konservatiivid" ja pahemäärmuslastest Progressistid (Progresīvie, PRO).
Saeimi hääletus tähendab, et väliskomisjon peab esimeses järjekorras andma äärmuslikku naisõiguslust ja sooideoloogiat jõustavast Istanbuli konventsioonist välja astumise mõttele hinnangu.
Kuigi näiliselt kujutab konventsioon naiste õiguste tagamist ja nende kaitsmist koduvägivalla eest, siis päris elus on tegemist agressiivse, kõige loomuliku vaenuliku sooideoloogia seadustesse ja igapäevaellu raiumise ning ühiskonna lõhkumise eesmärke täitva ideoloogilise viirusvektoriga.
LPV rahvaesindaja Linda Liepiņa sõnul pole Istanbuli konventsioonist kodu- ja naistevastase vägivalla vähendamisel olnud mitte mingisugust tolku. "Küll aga ma näen, kuidas võõras ideoloogia roomab inimeste igapäevaellu. Ma näen, kuidas kadumas on terve mõistus ja tasakaalukus ning selle asemel muudetakse ebanormaalne normaalseks. Kuidas õpetajatelt nõutakse, et nad õpetaksid asju, millesse nad ei usu. Kuidas hakatakse kaaluma laulude, mis räägivad isadest ja emadest, esitamise lubatavust laulupidudel. Kuidas kiidetakse lapsi, kes kannavad vastassoo riideid. Kuidas palju tähtsamaks peetakse soovahetuse uuringuid ja jäetakse kõrvale Läti riigi jaoks eluliselt tähtsad teemad," kirjeldas – moel, mida Läti rahvusringhääling kirjeldab "müristamisena" – konventsiooni mõjusid kolleegidele Liepiņa.
LPV saadik Mārcis Jencītis nimetas Istanbuli konventsiooni vaenuliku ideoloogia "Trooja hobuseks". Ta jätkas: "Kas me peame minema hulluks, kuna Euroopa [Liit] läheb hulluks? Kui ma käisin algkoolis, siis õpetaja ütles mulle korra peale pahanduse tegemist, mille juures mina tõin vabanduseks, et teised teevad ka nii: "Kui kõik jooksevad peaga vastu seina, kas siis sina teeksid samamoodi?" Täna küsin mina sama küsimuse."
Ühendnimekirja rahvaesindaja Aiva Vīksna sõnul ei hääletanud ta konventsiooni tühistamise poolt mitte niivõrd põhjusel, et see teeks Läti ühiskonnale kohutavat kahju, vaid tegemist on tema hinnangul täiesti kasutu paberiga. Tema sõnul aitab naiste- ja perevägivalla vastu ainult julge tegutsemine ja naiste majanduslik sõltumatus, mis annab neile julguse vägivallatseja juurest lahkumiseks.
Koduvägivalla ennetamise ja -ohvrite aitamise valitsusvälise organisatsiooni MARTA Keskuse esindaja kinnitas saeimile, et Istanbuli konventsioonist on Lätile tõusnud määratu kasu, see "päästab elusid" ja "kohtud teevad tänu sellele ohvritesõbralikumaid otsuseid". MARTA Keskust on teiste hulgas varem rahastanud Soroste Avatud Ühiskonna Sihtasutus ja selle rahastus on suuresti sõltuv konventsiooni rakendamisest.
25. septembri hääletus tähendab, et õiguskomisjon peab Istanbuli konventsioonist lahkumise ettepaneku uuesti läbi arutama ja lõplik lahkumine nõuab lisaks mitut sammu. Konventsioon ratifitseeriti saeimis alles 2024. aasta 10. jaanuaril ja see hakkas kehtima sama aasta 1. maist. Toona hääletasid ratifitseerimise poolt paljud saadikud, kes tänaseks soovivad selle tühistamist.
Seni on Türgi ainus Istanbuli konventsioonist välja astunud riik, mis ratifitseeris selle 2019. ja lahkus 2021. aastal.
Teisel oktoobril toimus Läti saeimi hoone ees väidetavalt mitmesaja osalejaga vasakäärmuslaste ja feministide meeleavaldus, millega nõuti riigi Istanbuli konventsioonis jätkamist.
Mida kujutab Istanbuli konventsioon?
"Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon" võeti vastu 2011. aastal ja Eestis jõustus see 2018. aasta 1. veebruaril.
Konventsioonis kirjeldatakse "sugupoole" mõistet: "Sotsiaalselt konstrueeritud rollid, käitumine, tegevused või omadused, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab".
Konventsiooni põhiõiguseid, võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist kirjeldava neljanda artikli kolmandas punktis sätestatakse muuhulgas, et "bioloogilise sugu" ja "sotsiaalne sugu" on esiteks olemas ja need on erinevad asjad ning ebaseaduslikul sisserändajal on sama palju õiguseid kui kodanikel:
"Konventsiooni sätete, eriti ohvri õiguste kaitse meetmete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tagatakse ilma mis tahes alusel diskrimineerimiseta, olgu selleks bioloogiline sugu, sotsiaalne sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik seisund, sünnijärgne päritolu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, vanus, tervislik seisund, puue, perekonnaseis, migrandi või põgeniku staatus või muu staatus."
Kuuendas artiklis kohustatakse liitunud riike rakendama "sootundlikke poliitikaid".
Üheksandas artiklis nõutakse liitunud riikidelt MTÜ-tööstuse rahastamist.
Üheteistkümnendas artikliga luuakse naistevastase- ja perevägivalla uurijate ning -teadlaste klass, kes ilmselgelt pole huvitatud "uurimisteemade" (st naistevastase- ja koduvägivalla) puudusest.
12. artikli esimeses punktis kohustatakse konventsiooni osalisi "välja juurima … kombeid, traditsioone ja tavasid, mis tuginevad naiste alavääristamisele ning naiste ja meeste stereotüüpsetele rollidele".
13.; 14. ja 17. "teadlikkuse tõstmise", "hariduse" ning "erasektori ja meedia osalemise" artiklid seavad riikidele MTÜ-tööstuse ning selle "inimõiguslaste" mahitamise ja rahva sooideoloogilise ajupesu kohustuse.
Toimetas Karol Kallas