Nottinghami ülikoolis on võimalik võtta kursus „Dekoloniseerides Tolkieni," mis dekoloniseerib briti "rassistlikku" kirjandusklassikat. J.R.R.Tolkien loomingut võrreldakse kursuse käigus kolonialismiga ja Shakespeare'i süüdistatakse etnilises segregatsioonis. Orgid, mäekollid ja tumedanahalised rahvad esindavad nende kirjanike teostes kurjust ning hävingut, kirjutab Roland Tõnisson.
Kursust juhib mustanahaline briti ajaloolane, kirjanik ja akadeemik Onyeka Nubia, kes on spetsialiseerunud Briti mustanahalisele ajaloole. Tema tuntuimas töös Blackamoores: Africans in Tudor England, their Presence, Status and Origins käsitletakse afroinglaste olulist rolli XVI sajandi Inglise ühiskonnas.
Nottinghami ülikooli kursuse läbiviija väidab, et triloogia „Sõrmuste isand" ahistab mittevalgeid rasse ja idealiseerib valge mehe fantaasiamaailma. Onyeka Nubia tõlgenduse kohaselt kirjeldab Tolkien lääne valgenahalisi rõhutatult positiivsetena. Seevastu idamaised ja lõunamaised rahvad esindavad kurjust, hävingut ja ohtu valgele maailmale. Kursuse materjalides väidetakse, et Tolkieni fantaasiamaailm põhineb aafrikavastasel antipaatial, milles Aafrika rahvaid nähakse valge mehe loomulike vaenlastena.
Ülikool peab vajalikuks seada kahtluse alla brittide valgetele keskenduv kirjanduslugu ja ajalugu. Sellega seoses viitab Onyekaa Nubia William Shakespeare'ile, kes on jätnud järeltulevastele põlvedele eksitava mulje Inglismaa etnilisest ühtsusest, eirates afroinglaste rolli Briti ajaloo varaseimates etappides.
Teisedki Briti õppeasutused paistavad silma „ärklemise", ehk woke-ideoloogia läbisurumisega. Nii võis Leicesteri ülikoolis hiljuti kuulda, et Margaret Thatcheri juhtimisstiil oli laenatud Adolf Hitlerilt.
Ärklemisega üritatakse ka teenida tulu. Siiani on sellega pigem läinud nii, nagu kinnitab humoorikas „slogan": „Go woke – go broke." Maakeeli võiks see kõlada: „Ärksaks hakkad – tulu lakkab." Nii igatahes on juhtunud Warner Brosi kompanii toodetud filmiga „One Battle After Anonther" ehk „Võitlus võitluse järel," mille tasuvusele ei ole kaasa aidanud isegi Leonardo DiCaprio osalemine pearollis.
Film on seni sisse toonud 140 miljonit dollarit, kuigi kulude tagasiteenimiseks peaksid tegijad teenima enam kui 300 miljonit. Kahjud võivad ulatuda 100 miljoni dollarini.
Ebaedu põhjuseks on ilmselt filmis ülistatav Antifa ideoloogia, mis vastandab end radikaalselt Trumpi administratsiooni immigratsiooni- ja tollipoliitikale, teeb kummarduse vägivallale ja „värvilise revolutsiooni kangelastele."
Antud linateos saab ülivõrdeliselt kiitvaid hinnanguid aatekaaslastelt, ent asjatundjad, nagu romaanikirjanik ja stsenarist Bret Easton Ellis, on arvamusel, et tegemist on pigem väga nõrga teosega ka kunstilisest küljest vaadatuna.
Warner Bros aga väidab, et film on suur kassahitt ja tulu loodetakse saada 4 miljardit dollarit. Septembris linastunud „suurteose" senist menu arvestades võib filmitootjatele soovida jätkuvat indu ja optimismi säilitamist.
Praegu Läänemaailmas kogetav on pikemaajalise protsessi jätkuosa. Slovakkia kirjanik Milan Kundera on kirjeldanud kultuuri ja mälu mõrvamise protsesse. Ei ole vahet, kas see on kirjutatud Moskva mahitatud käpiksotsialismi või praeguse eurosotsialismi ajastul.
Hea lugeja näeb isegi, et meetodid ja eesmärgid on samad: „Esimeseks sammuks rahva likvideerimisel on tema mälu kustutamine," ütleb Kundera. „Hävitada tema raamatud, kultuur, ajalugu. Siis tuleb palgata keegi, kes kirjutaks uued raamatud, klopsiks valmis uue kultuuri, leiutaks uue ajaloo. Üsna varsti hakkab rahvas unustama, kes ta on, kes ta oli. Inimese võitlus ülemvalla vastu on mälu võitlus unustamise vastu."
Inimesed on nõrgad ja eelistavad mugavust, lastes võimujanustel psühhopaatidel rahumeeli ümber kirjutada Rahva Lugu. Tuline õigus on Kirgiisi ja nõukogude kirjanikul-ühiskonnategelasel Tšingiz Aitmatovil: „Magu on ajust targem, kuna oskab oksendada, aju aga neelab alla igasuguse rämpsu."
Õnneks ei ole veel kõik kadunud ja suurel osal inimestel on säilinud oskus ära näha valet, pettust ja orjastamist. On säilinud julgus seista Tõe eest. Loos mainitud „kirjanduskursus" ja „linateos" saavad praegu eluõigust ainult tänu ideoloogisele propagandale ja rahastusele.
Sellel puudub mõistuslik vajadus. Kui aga selliseid protsesse ja ilminguid ei kaotata, neile vastu ei astuta, saavad neist peagi ametlikult heakskiidetud teadus ja kunst. On selge, et see oleks tsivilisatsiooni tapmine.