Andes alla rahvusvahelisele survele jättis läti president Edgars Rinkēvičs allkirjastamata Istanbuli konventsioonist lahkumise otsuse ja saatis selle seimile ülevaatamiseks tagasi.
Enne 2023. aasta juulis presidendiks saamist kuulus Rinkēvičs liberaalkonservatiivsesse Ühtsuse parteisse, mis Euroopa Liidu tasandil jagab ühte Euroopa Rahvapartei (EPP) parteiperekonda Eesti Isamaaga.
"Pole mingit vaidlust küsimuses, et seim […] võib vastavalt asjakohastele protseduuridele langetada otsuse rahvusvahelisest kokkuleppest lahkumise osas. Paraku tuleb tõdeda, et antud juhul on puudu vajalik ettevalmistustöö, mis sellist [Istanbuli konventsiooni] tühistamist õigustaks," vahendab presidendi seimi spiikrile saadetud kirja sisu Läti riiklik uudistekanal LRT.
Presidendi kantselei üllitatud pressiteates väidetakse, et enne konventsioonist lahkumist tuleb otsust uuesti üle vaadates keskenduda seni vastamata olulistele küsimustele.
Samuti väidab president, et senistest Läti vabariigi seadustest naiste ja tütarlaste vastu suunatud- ning koduvägivalla ennetamiseks ei piisa ja seim peab enne konventsioonist loobumist võtma vastu uue asjakohase seaduse.
"Lahkumine [Istanbuli konventsioonist] enne, kui see protsess on lõpule viidud [uus seadus vastu võetud], loob naistevastase- ja koduvägivalla vastase võitluse seadusandlikus raamistuses ohtliku augu ja kujutab endast vasturääkivust korduvalt esitatud väitele, et osutatud teemade käsitlemiseks piisab riigi seadustest," kirjutab Rinkēvičs.
Seim otsustas ööl vastu 31. oktoobrit, peale 13-tunnist tulist arutelu, 56 poolthäälega 32 vastu ehk neli parteid kahe valitsuspartei üle, lahkuda kultuurimarksistliku sooideoloogia vaimus loomupärast ühiskonnakorraldust lammutavast Istanbuli konventsioonist.
Lahkumise poolt olevate rahvaesindajate sõnul on Istanbuli konventsiooni näol tegemist ühiskonnas "sotsiaalse soo" põhiste normide kehtestamisega. Valitsusväliste organisatsioonide (VVO), mille aktivistidele annab Istanbuli konventsioon märkimisväärse õiguse sekkuda inimeste eraellu ja paneb riigile kohustuse sellist tegevust rahastada, esindajate sõnul on tegemist sooviga inimestele meeldida (populismiga) ja osutavad, et 2026. aastal toimuvad Lätis parlamendivalimised.
Kui seim Istanbuli konventsioonist loobumise otsuse teist korda vastu võtab, siis vastavalt põhiseadusele pole presidendil õigust seda enam tagasi saata.
Peale Istanbuli konventsioonist lahkumise otsust on Läti võimukoetised langenud tohutu rahvusvahelise surve alla ja seda nii rahvusvaheliste institutsioonide kui VVO-tööstuse poolt. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Theodoros Rousopoulos võrdleb seimi otsust "tagasiminekuga inimõiguste vallas".
Rahvusvaheline inimõiguslaste vabaühendus Amnesty International peab seimi demokraatlikku ja põhjalikult läbi kaalutud otsust "kohutavalt ohtlikuks", mis saadab kurjategijatele sõnumi, et nad saavad "karistamatult tüdrukuid ja naisi kuritarvitada ning tappa".
Enne konventsioonist lahkumise teist hääletust lubas Rinkēvičs, et ta seimi demokraatlikku protsessi ei sekku ja allkirjastab seaduse.
Toimetas Karol Kallas