Norra riiklik mõttekoda NUPI üllitas uuringu, milles väidetakse, et Venemaaga Ukrainas veel neli aastat sõda pidada on odavam kui rahu ja raha selleks saaks Eesti idanaabri külmutatud varade ärastamisest.
Norra haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tegutseva mõttekoja Norra Rahvusvaheliste Suhete Instituut (NUPI) teadur Erlend Bjørtvedt koostas akadeemilisust taotleva ülevaate "Euroopa valik: Ukraina sõja sõjalised ja majanduslikud stsenaariumid", vahendab New York Post.
Bjørtvedt mõtles välja, et kui Ukrainas veel neli aastat sõda pidada, siis läheks see Euroopa riikidele maksma vahemikus 521-835 miljardit eurot. Aga kui "Moskva peaks saama oma tahtmise", siis kulub Euroopa Liidu idatiiva kindlustamisele eurosid vahemikus 1,2–1,55 triljonit.
"Hiljutine Ameerika Ühendriikide Donald Trumpi valitsuse poolt esitatud 28-punktine rahukava osutab pakilise vajadusele, et Euroopa hakkaks ise algatama (haaraks inistiatiivi) ja omastaks diplomaatilised püüdlused Venemaa ebaseadusliku sõja lõpetamiseks," kirjutatakse uuringus.
NUPI teadur leiab lisaks, et "Trumpi valitsus on kaotanud sideme tõeliste teemadega, mis on antud küsimuse puhul mängus".
Lisaks rohkem kui triljoni euro suurustele kulutustele voolaks Venemaa järk-järgulise võidu korral lisaks Ukrainast Euroopasse miljonid põgenikud, mis läheks Euroopa riikide valitsustele maksma lisaks miljardeid eurosid. Kreml samal ajal suurendaks enda maailmapoliitilist eelisseisu ja hakkas hammast ihuma Arktika piirkondadele ning Balti riikidele.
Aga kui Euroopa ajab nelja aastaga kokku 835 miljardit eurot ja annab selle raha Ukrainale, siis on Kiievi otsustav võit Moskva üle "käeulatuses". Mille peale pöörduksid miljonid Ukraina põgenikud tagasi koju, Ukrainas saabuks tasakaal (stabiilsus) ja piirkonda hakkaks voolama välisinvesteeringud.
Samas kui Venemaaga tehakse rahu, vajab ukraina ikka Euroopa raha ja seda alatises vaates. Kui Ukraina armee sõja võidab, siis lääneriikide toetust läheb vaja märksa vähem.
NUPI näol on tegemist korporatistlikus süsteemis olulist rolli mängiva organisatsioonitüübiga, mis lubab parasjagu riigitüüri juures olevatel ühispartei osistel teostada "1984" laadis totalitaristliku võimu:
"Partei keelab sul uskuda oma silmi ja kõrvu. See on nende lõplik, kõige olulisem nõue. Tal [Winston; "1984" peategelane] võttis südame alt külmaks, kui ta mõtles sellele muserdavale jõule, mis seisis tema vastas, kergusele, millega iga Partei intellektuaal vaidluses temaga peale jääks, peentele argumentidele, millest ta ei ole võimeline arugi saama, rääkimata neile vastu vaidlemisest. Ja ikkagi on temal õigus! Nemad eksivad ja temal on õigus. Silmanähtavaid, lihtsakoelisi ja paikapidavaid asju tuleb kaitsta. Endastmõistetavad tõed peavad paika, neist tuleb kinni hoida! Käegakatsutav maailm on olemas, selle seadused ei muutu. Kivid on kõvad, vesi on märg, lahtised esemed langevad Maa keskpunkti poole. Tundega, nagu räägiks ta O'Brieniga ja nagu püüaks ta ühtlasi tähtsat aktsioomi sõnastada, kirjutas ta: "Vabadus on vabadus öelda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on võimalik, tuleb kõik muu iseenesest.""
Ühispartei teadusnõukodade ja teiste intellektuaalide "kergust, millega need vaidlustes peale jäävad" oli võimalik kogeda samuti Covidi režiimi ajal.
Eestis esindavad NUPI tüüpi mõttekodasid teiste hulgas Praxis ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.
Toimetas Karol Kallas