Berliini elektriterror. Beelitzi 172 logistikapataljoni sõdurid küpsetavad Zehlendorfi linnaosa raekoja ees välikatlas kohalikele vegan-bologneset, 7.01.2025 Foto: Scanpix

Saksamaa ajaloolane Katja Hoyer kirjeldab UnHerdis, kuidas riigi poliitikud ei võta pahem- ja roheäärmuslaste terrorit tõsiselt ning sellest on saanud ühiskonda lammutav probleem. 

"Esimese hooga oli see seiklus. Nüüdseks on ilm läinud külmaks ja tänavatel valvavad korda politseipatrullid." Niiviisi kirjeldab üks berliinlane elu Saksamaa pealinna edelaosas alates 3. jaanuarist. 5. jaanuari õhtuks langes temperatuur miinus seitsme kraadidni. 

Nädalavahetusel süüdati Lichterfelde'i elektrijaama kaablisild, mis varustab elektriga Berliini mõnda jõukamat linnaosa ja vooluta jäi 45 000 majapidamist ning üle 2200 ettevõtte. 

Vastutuse süütamise eest võttis vasakäärmuslaste organisatsioon, kuid avalikkuse reaktsioon on märkimisväärselt hillitsetud. Võimud võiksid käiku vahetada, sest selliste juhtumite mõju ei piirdu ainult otseselt kannatada saanud piirkondadega, vaid ulatub märksa kaugemale. Saksamaa peab hakkama suhtuma vasakpoolsete terrorisse sama tõsiselt kui parempoolsuse ohtudesse.  

Vulkangruppe'i elik Vulkaanigrupi nime kandvasse organisatsiooni kuuluvad äärmuslased üllitasid avalduse, milles võtsid vastutuse rünnaku eest ja kuulutasid, et nende eesmärgiks on "valitseva klassi elumahlade läbilõikamine". Vulkangruppe maailmavaates on segatud ökoterrorism klassivõitluse ja tehnoloogia vastase vaenuga. Avalduses väidetakse, et sõda peetakse "energiaahnuse" vastu, mida võimendavad tehisaru edusammud ning uued andmehalduskeskused.

Süüdlasi ei vaeva südametunnistuse piinad järelmite peale, et elektrikatkestus puudutas mitut vanurite hooldekodu. Mõned haavatavad vanurid pidi ajutiselt evakueerima spordisaalidesse. Kriitikud osutavad, et Kristlik-Demokraatlikku Ühendusse (CDU) kuuluv Berliini linnapea Kai Wegner ei saa probleemi lahendamisega hakkama ja tal ei jagu kannatanute jaoks hoolivust. Algselt nimetas linnapea õnnetust labaselt "lubamatuks" ja ei andnud ennast terve päeva jooksul avalikkusele näole. Kui ta kord ühes hädaolukorra varjupaigas välja ilmus, olid linnakodanikud ta peale üpris pahased. "Mis siin linnas lahti on," nõudis üks meesterahvas aru.

See on õiglane küsimus. Alates 2011. aastast on rünnakud olulise tähtsusega Berliini taristu vastu sagenenud. Ainuüksi Vulkangruppe, mis võttis omale nime 2010. aastal Islandil pursanud Eyjafjallajökulli vulkaani järele, mis toona pööras lennuliikluse pea peale, on võtnud vastutuse mitme rünnaku eest. Osutatud vägivallategude hulka kuulub kaablisilla süütamine 2011. aastal, mis häiris märkimisväärselt ühistraspordi liikumist ja 2024. aasta märtsis Berliini lähistel asuva Tesla tehase toitekaabli läbilõikamine. Viimasel puhul olid lisaks kannatajad mitmed majapidamised ja üks haigla.

Võimud tunnistavad, et nad ei oska nimetada rünnakute taga olevate juhtumite arvu, ega tea nende võrgustike suurust. Äärmusluse asjatundja Hendrik Hansen rääkis Saksamaa meediale, et niisugune asjade seis on tingitud poliitikatest, mille mõjul kulub kogu tähelepanu väga erapoolikult paremäärmuslusele, ja islamismi ning vasakäärmuslust eiratakse. Ta kurtis, et eriti riigi pealinnas on levinud "äärmuslik võimu kritiseerimine", mille juures linnavõimud kaitsevad äärmuslasi ja viimaste sõnumit kannavad samuti mitmed Berliinis tegutsevad poliitilised parteid.

Oma rolli mängib lisaks poliitiliselt aktiivne avalikkus. Mille juures võib märkida, et eelmisel aastal tulid Berliini tänavatele meelt avaldama kümned tuhanded inimesed, kuna neile ei meeldi konservatiivne Alternatiiv Saksamaale (AfD). Kuigi seekordset rünnakut elektrivarustuse vastu nimetavad ametivõimud ja sisejulgeoleku asutused "terrorirünnakuks" ning vastutuse selle eest on võtnud vasakäärmuslaste rühmitus, siis aktiviste ja poliitikuid see eriti ei morjenda. 

Vasakäämuslaste terrorit peab lisaks hea sõnaga meeles ja seda kajastab pooldaval moel teatud osa meediast. Der Spiegel tegi 2021. aastal intervjuu kliimaäärmuslasega, milles too ävardas: "Inimesed, kes seisavad vastu kliima kaitsmisele, aitavad kaasa rohelise Punaarmee Fraktsiooni (Rote Armee Fraktion; RAF) loomisele". RAF oli 1970.–1980. aastatel Lääne-Saksamaal vasakäärmuslaste terrorirühmitus, mille liikmed tapsid vähemalt 30 inimest ja korraldasid ligi 300 pommirünnakut. Berliini vasakäärmuslaste häälekandja TAZ kirjutas kõigest hoolimata 2022. aastal, et "ökoterrorism on parempoolsete väljamõeldis".

Narratiiv (jutukangas), et vasakpoolsete- ja ökoterrorism ei kujuta tõsist ohtu, on olnud valdav niivõrd kaua, et Saksamaa võimud eiravad ohtu, mida see kujutab riigi ühiskondlikule ja poliitilisele tasakaalule. Kõik sellised arengud aitavad kaasa tänaseks laialt levinud arusaamisele, et asju, mida kunagi peeti iseenesestmõistetavateks – elektrivarustus, õigusriik, ühistransport – täna rünnatakse ja peavoolu poliitilised jõud pole kas võimelised midagi ette võtma elik ei soovi seda teha. 

Berliini jaoks on käes aeg ärgata ja mõista, millist ohtu kujutab pahempoolsete terrorism. See põrnitseb neile pikkadest pimedatest ja külmadest öödest vastu. 

[Elektrivarustus taasus alles 7. jaanuaril.]

Tõlkis Karol Kallas