Euroopa Liidu 27 liiduvabariigi hulgas üksmeele leidmine on liiga tülikas ja nii üritatakse Saksamaa ning Prantsusmaa eestvedamisel taas läheneda probleemile "kahekiiruselise Euroopa Liiduga".
Kahe-, mitmekiiruseline- elik tuumik- Euroopa Liit on Brüsseli ja suuremate liiduvabariikide poliitikas korduv motiiv vähemalt 1980. aastate keskpaigast. Lühidalt tähendab mõte, et teatud liiduvabariigid võiksid kindlates valdkondades – näiteks julgeolek, euro, majandus – üheskoos kiiremini edasi liikuda ja teised liituda algatustega aeglasemalt või üldse kõrvale jääda.
Saksamaa sotsiaaldemokraadist rahandusministri Lars Klingbeili ja Prantsusmaa progressistlikusse Renaissance'i parteisse kuuluv majanduse-, rahanduse-, tööstuse- ning energiaiseseisvuse ministri Roland Lescure'i eestvedamisel toimus 28. jaanuaril videokohtumine, millel osalesid kuue suurima majandusega Euroopa Liidu liiduvabariigi rahandus ja majandusministrid: Saksamaa ja Prantsusmaa kõrval olid veel esindatud Poola, Hollandi, Itaalia ning Hispaania võimurid. Saksamaad ja Prantsusmaad esindanud ministrid lubasid, et vedama hakatakse "Euroopa Liidu progressi", vahendab Reuters.
Järjekordse mitme kiirusega Euroopa Liidu loomise vajadust põhjendatakse muuhulgas, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump narrib Euroopa Liitu selle aeglase otsustusprotsessi tõttu ja "vanaviisi pole enam võimalik edasi minna".
Saksamaa sotsialisti sõnul soovivad kuus Liidu suuremat majandust edaspidi olla juhirollis. "Meie lükkame hoo sisse, millega teised võivad liituda. Oluline on tugevdada meie konkurentsi- ja kaitsevõimet," rääkis Klingbeil peale kohtumist ajakirjanikele.
"Kiiremat" liiduvabariikide ühendust on väidetavalt vaja, kuna muidu pole võimalik vastata maailmapoliitika väljakutsetele, mida kujutavad Trumpi Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Hiina Rahvavabariik.
Kohtumisel konkreetsemaid otsuseid ei langetatud kuid räägiti näiteks kapitaliturgude ühendamisest, euro rahvusvahelisest rollist, Euroopa Liidu Ühendriikide lahendustest sõltumatu maksesüsteemi loomisest, kaitseinvesteeringute kooskõlastamisest ja oluliste maavarade varude hankimisest. Klingbeili sõnul tehakse seda kõike Euroopa Liidu iseseisvuse nimel.
27. jaanuaril päevalehele Welt antud intervjuus leidis Klingbeil, et "nüüd on käes kahe kiirusega Euroopa Liidu aeg". Päev hiljem toimunud videokoosolekul osutatud eesmärki nii selgesõnaliselt ei mainitud.
Reutersi ajakirjanikud toovad välja, et videokohtumise järel jäi selgusetuks, kuidas ülejäänud riigid kuue kiiremaga liituda saavad, mida need kuus riiki päriselt saada tahavad ja kuidas võimalike eesmärkideni väljaspool Euroopa Liidu liustiku kiirusel liikuvat otsustusprotsessi jõuda kavatsetakse.
Välja arvatud Itaalias on kuues mainitud riigis võimul korporatistliku ühispartei valitsused, mis esindavad tänaseks tõenäoliselt endist maailmakorda ja selle kuhtuvaid võimukoetisi.
Mitmed maailma juhtivad mõttekojad tõdevad, et üha ebademokraatlikumaks ja inimvaenulikumaks muutuv Euroopa Liit on oma aja ära elanud ning nii Euroopa riikidele kui maailmale oleks parem minna edasi ilma Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa kohtuteta.
Euroopa Liit on mõnedel hinnangutel Ameerika Ühendriikide süvariigi huvides algatatud uue maailmakorra projekt.
Toimetas Karol Kallas