Inimesed igatsevad rahvuslikku ärkamist, kuid ainukene, mida nad Brüsselist saavad, on Kaja Kallase silmapööritamine, kirjutab Ühendkuningriigi ajakirjanik Brendan O'Neill päevalehes Telegraph.
Lõpuks on progressiusklikud omale leidnud Jacinda Ardeni asendaja. Ühisparteid toetavatel issidel on nüüd olemas uus naisülemus, keda nad saavad poisilikult ülistada Donald Trumpi nipsaka vastumürgina.
Nood inimesed on tervelt kolm aastat, peale tähestikurahva ärkleva kuninganna Uus-Meremaa peaministri kohalt tagasi astumist, kannatanud vaimsete piinade käes oodates püha Jacinda teist tulemist, kes nüüd on lõpuks ennast neile ilmutanud. Tema nimi on Kaja Kallas. Ta on Euroopa Liidu välispoliitika juht. Ta on pannud Ühendkuningriigi Euroopa Liitu tagasiigatsejate möriseva klassi oma nipsakate lahmivate kommentaaridega Valge Maja aadressil vaimustusest kiunuma.
Lõpuks on püha Jacinda uusliberaalidele ennast taas ilmutanud. Tema nimi on Kaja Kallas.
Tegemist on tõeliselt nürimeelse vaatemänguga: hallipäised tegelinskid langevad Euroopa Liidu aparatšiku jalge ette, kuna viimane pööritas Trumpi meeskonna peale silmi.
48-aastane Kallas on Eesti endine peaminister. Ta on tüüpiline läbi elu pilpa peal kantud euronomenklatuuri võsuke. Tema isa Siim Kallas oli 2000-ndate alguses Eesti peaminister. 2024. aastal, issi jälgedes, suurendas Kallas panuseid ja ühines Euroopa Liidu oligarhia kuldkraede [vs "valgekraed" ning "sinikraed"] superklassiga.
Vanem Kallas oli Euroopa Komisjoni volinik. Tema tütar sai veelgi kõrgema koha ehk nimetati Brüsseli kõrgeks välisesindajaks. Milliselt õrrelt, kuhu saamisel pole midagi tegemist valimistega, üllitab ta rahvusvahelistel teemadel upsakaid avaldusi, nagu ta oleks 21-sajandi seelikülikonnas Vana Maailma monarh.
Täpselt niisuguse asjaga sai ta taas hakkama möödunud nädalal Müncheni Julgeolekukonverentsil. Ohtralt pälvisid vaimselt nõtrade uusliberaalide hulgas tähelepanu tema näomoonutused Ameerika Ühendriikide ÜRO saadiku Mike Waltzi esinemise ajal.
Waltz kiitles kui mitmele sõjale on Ameerika Ühendriikide tänane valitsus teinud lõpu. Samal ajal tõmbas Kallas huuled torssi ja ajas põsed punni, mis põhjustas Euroopa paljude Trumpi vaimuhäire sündroomi (Trump Derangement Syndrome; TDS) käes kannatajate hulgas kirjeldamatut vaimustust.
Kallase näoilmest on saanud sümbol eurooplaste koostööle ameeriklastega.
Politico andis talle selle eest "kõige halvema pokkerinäo" auhinna, turtsudes selle ametisse sätitud ametniku, "kes ei suutnud taltsutada oma tundeid", peale. Tema näoilmest "on saanud sümbol eurooplaste koostööle ameeriklastega", arvas Politico otsekoheselt, nagu Kallas kujutaks Brüsseli masina jaoks sama kui Marianne Prantsuse Revolutsioonile. Mille järel võttis Kallas arvata Marco Rubio sõnade kohta ja see asetas ta päriselt tähelepanu keskmesse.
Müncheni kõnes tegi Ühendriikide riigisekretär Euroopale helli etteheiteid. See ei olnud nii kriipiv kui JD Vance hurjutav etteaste möödunud aastal, kuid tegi ikkagi haiget.
"Ameerika Ühendriigid pole mitte kuidagi huvitatud olemisest viisakad ja korralikud lääne juhitud allakäigu haldurid," rääkis Rubio. Ta kutsus üles karmistama piirkontrolli, taastama tööstust ja taaskinnitama riikide iseseisvust.
Sõnadega, mida oleksid heaks kiitnud suur hulk britte, ütles Rubio: "Soovides luua piirideta maailma, avas lääs oma piirid enneolematule massisisserände lainele, mis ähvardab selle ühiskondade sidusust, kultuuri jätkuvust ja inimeste tulevikku."
Tal on õigus. See on tõde, mida tunnistab üha rohkem inimesi, et kui riik müüb sandikopikate eest maha iseseisvuse ja lubab piirisüsteemil laguneda, on tegemist kultuurilise enesetapuga.
Euroopa Liidu viimaste aastakümnete riigipiiride kaotamise maania pole sünnitanud uut vabaduse ajastut, mida inimestele lubati. See on ainult soosinud sotsiaalseid pingeid, kultuurilist kaost ja riikide allakäiku.
Kallas on ülempreestinna kõige ogaramas piiridejärgses institutsioonis: Euroopa Liidus.
Loomulikult Kallasele Rubio jutt ei meeldinud. Olles ülempreestinna kõige ogaramas piiridejärgses institutsioonis – Euroopa Liidus – tundis ta endal lasuvat kohustuse kaitsta üleilmastumise ajastu kaost. Ta astus vastu teatud Ameerika Ühendriikide ametnike "Euroopa tagumisele". Kui nimetada tema sõnavõttu variserlikuks, oleks see liiga pehmelt väljendatud.
Kui külastada ükskõik millist suareed Brüsselis elik Strasbourgis, siis kõik, mida kuuleb, on Trumpiviha. Elitaarsest Ühendriikide jälestamisest on saanud moraalne liim, mis ühendab Euroopa nomenklatuuri. Ameerika tagumine aitab juhtida kõrvale tähelepanu nende endi kontinendi allakäigult.
Kallas hurjutas inimesi, kes räägivad "tsivilisatsiooni kustutamisest". Tema sõnul pole tõsi, nagu massisisseränne ja muud kriisid oleksid Euroopale häda teinud.
Elitaarsest Ühendriikide jälestamisest on saanud moraalne liim, mis ühendab Euroopa nomenklatuuri.
Lihtsalt imetlusväärne kui elust võõrdunud on need bürokraadid. Nende paleede moodi kontorites kümblevad nad eneseimetluses ja jäävad selle juures turvaliselt varju tagajärgede eest, mida põhjustavad nende loodud hävitavad poliitikad. Üle Euroopa on inimesed samas mures, et nende kodumaadest tehakse hotellid maailma vaestele ja viletsatele elik maandumisrajad superrikastele.
Inimesed igatsevad rahvuslikku ärkamist, kuid ainukene, mida nad Brüsselist saavad, on kuulus silmade pööritamine.
Kallase Trumpi tagumine võib panna hinge värisema Euroopa uusliberaalide klassil, kuid töölised ja talupojad on Rubio poolt.
Tõlkis Karol Kallas