Eesti peaministrile omistati Vürst Jaroslav Targa II klassi teenetemärk. Jaroslav oli Kiievi suurvürst, kes korraldas aastal 1030 sõjakäigu eestlaste vastu, vallutas Tartu ja rajas meie muinaslinnuse asemele oma linnuse Jurjevi. Eesti peaminister reageeris vallutaja nime kandva ordeni saamisele rõkates: „See otsus on tunnustus kogu Eestile. Slava Ukraini ja elagu Eesti!"

Peaminister Kristen Michal pälvis Ukraina presidendilt Vürst Jaroslav Targa II klassi teenetemärgi.

„On suur au kuulda Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi otsusest anda mulle Vürst Jaroslav Targa II klassi teenetemärk," rõkkas Michal uhkusest pakatades ühismeedias.

„Otsus on tunnustus Eestile ja kummardus suure südamega rahvale – kõigile Eesti inimestele, kaitseväelastele, diplomaatidele, ametnikele, riigimeestele, vabatahtlikele ja teistele, kes on järjekindlalt seisnud ja seisavad kindlalt Ukraina rahva kõrval.

Ukraina riik ja rahvas võitleb vabaduse eest Venemaa verise diktaatori vastu. Eesti rahvas teab hästi, mida tähendab oma vabaduse eest seista, võita ja ka seda kaotada. Meie inimeste ülekaalukas enamus toetab Ukraina võitlust Venemaa vastu. Teeme riigina kõik mis on meie võimuses, et diktaator Putin jääks hapnikuta ja Ukraina oleks tugevam. Iga päev ja igaüks meist.

See otsus on tunnustus kogu Eestile.

Slava Ukraini ja elagu Eesti!"

Vikipeedia andmeil on Vürst Jaroslav Targa orden (орден князя Ярослава Мудрого) 1995. aastal asutatud Ukraina teenetemärk, mida antakse riigiteenistuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Ukraina riigile osutatud teenete eest. Eesti poliitikutest on selle ordeni varem saanud Kersti Kaljulaid (I järk, 2021), Jüri Ratas, Kaja Kallas ja Lauri Hussar (II järk, vastavalt 2022, 2023 ja 2024) ja Kadri Simson, Henrik Hololei ja Hanno Pevkur (III järk, vastavalt 2022, 2022 ja 2024).

Olgu lisatud, et ammustel aegadel on selle ordeni kavaleriks saanud ka endine Süüria president Bashshār al-Asad ja kunagine Liibüa liider Muammar al-Gaddafi.

Jaroslav Tark elas aastatel 978–1054 ja oli Rjurikovitšite soost Kiievi-Vene ülik – aastatel 1019–1054 Kiievi suurvürst, enne seda Rostovi ja Novgorodi vürst.

Aastal 1030 võttis Jaroslav ette sõjaretke tänapäeva Eesti alale, saavutas võidu ning laskis Tartu muinaslinnuse kohale rajada omaenda linnuse nimega Jurjev (oma kaitsepühaku Püha Georgi järgi, Juri oli Jaroslavi ristinimi). Vana-Vene leetopissist „Jutustus möödunud aegadest" võib lugeda: „Samal aastal [6538 ehk 1030 pKr] läks Jaroslav sõjaga tšuudide peale, võitis nad ja asutas Jurjevi linna." On oletatud, et Tartu liideti Kiievi suurvürstiriigiga Jaroslavi isikliku valdusena.

Niisiis – ka ametis olev Eesti peaminister saab nüüd kanda Eesti alade vallutaja ordenit. See on umbes sama, kui meie president või peaminister sõidaks Kremlisse ja võtaks vastu hüpoteetilise Ivan Julma või Peeter Esimese ordeni. „Kas Jaroslav oli Vene või Ukraina valitseja või kui ta polnud kumbagi, siis milline võiks olla tema ja ta alamate tõeline identiteet?" küsib Serhi Plohh, Ukraina ajaloost kõneleva tänapäevase raamatu autor.

Meie, eestlaste, jaoks ei ole vahet, kas pidada muinasajal meie esivanemaid allutamas ja maksustamas käinud Vana-Vene ehk Kiievi-Russi vürste Vene või Ukraina riigi eelkäija juhtideks. Tegemist oli võõrvallutajatega – ja see on tõik, mis loeb.

Ajalugu on ajalugu, seda tagantjärele ei muuda. Küll aga võiksid Eesti riigitegelased oma maa ajalugu tunda. Vallutaja nime kandva ordeni vastuvõtmine ei ole lihtsalt pentsik, vaid täiesti sobimatu ja solvav. See võib kokku sobida moodsa poliitilise Ukraina-kultusega, mille kohaselt on Eesti peaaegu et Ukraina oblast, kuid kindlasti ei sobi see kokku meie rahva vabadust hindava patriotismiga. Michalit ennast osundades: „Eesti rahvas teab hästi, mida tähendab oma vabaduse eest seista, võita ja ka seda kaotada."