Tunnustatud julgeolekueksperdi T. Casey Flemingu sõnul on Hiina Rahvavabariik pidanud Ameerika Ühendriikidega varjatud sõda mitukümmend aastat.
Epoch Timesi ajakirjanik Jan Jekielek avaldas 21. märtsil taskuhäälingusaates American Thought Leaders (USA mõttejuhid) intervjuu julgeolekueksperdi ja valdkonna ettevõtja Fleminguga, mille teemaks oli Hiina kommunistide oht läänemaailmale.
Võttes õppust aastatuhandete taha ulatuvatest Hiina sõjakunsti traditsioonidest (Sun Tzu, Sun Bin jne), erinevate impeeriumite sõjapidamise arengutest, lahates süvitsi lääne vastasseisude olemust kuni Ameerika Ühendriikide Lahesõjani, kirjutasid kaks Rahvavabastusarmee politrukki Qiao Liang ja Wang Xiangsui 1999. aastal ülevaatliku teooriaraamatu "Piiranguteta sõda".
Flemingu sõnul sõnastati raamatus ümber vaade, mida sõda tähendab ehk Hiina Rahvavabastusarmee strateeegid lähtuvad tänaseni Sun Tzu nägemusest, et sõja võiks võita ilma lahinguid pidamata.
Hiina kommunistid on vähemalt 27 aastat pidanud läänega "Piiranguteta sõja" laadis lahinguid. "Sõda peetakse Ühendriikides iga mehe, naise ja lapsega," nendib julgeolekuekspert. Mille juures arendab Hiina Rahavabariik küll relvajõude, kuid see ei kavatse mitte kunagi lahingusse astuda. Nende strateegia üritab olla selline, et seda poleks mitte kunagi vaja.
"Piiranguteta sõda" on on tänaseks tõlgitud inglise keelde ja väidetavalt on tegemist Ameerika Ühendriikide erinevate väeliikide kõrgemate õppeasutuste kohustusliku kirjandusega. Raamat on vabalt saadaval archive.org keskkonnas.
Autorid kirjutavad esimeses peatükis "Uuest sõjapidamisest" (lk 23):
"Sõjas tehnoloogilise lõimingu ja üleilmastumise ajastul ei määra sõja olemust enam relvad. Arvestades uue alguspunktiga, on korraldanud ümber sõjapidamise relvade [omavahelised] suhted, millega koos on relvadena käibele tulnud uued käsitlusviisid, mis omakorda muudavad järk-järgult sõja olemuse ("näo") järjest hägusemaks. Kas üksainus "häkker" läheb kirja vaenuteona või mitte? Kas rahaliste vahendite kasutamist riigi majanduse hävitamiseks võib pidada lahinguks? Kui CNN näitab Ameerika Ühendriikide sõduri laipa Mogadishu tänaval ja see mõjutab selle kodanike otsustavust jätkata maailma politseiniku ameti pidamist, mis omakorda muudab maailma strateegilist olukorda? Kas sõjaaja tegevuste hindamisel peaks hindama vahendeid või [ainult] tulemusi? Ilmselgelt, kui lähtuda traditsioonilise sõja vaatest, pole niisugustele küsimustele enam mingil kombel võimalik vastata. Kui äkitselt jõutakse tõdemuseni, et kõik osutatud mittesõjalised tegevused võivad olla uued tegurid, mis moodustavad tulevikusõja: mis on kõike piire ja piiranguid ületav vastasseis, lühidalt – piiranguteta sõda."
Piirideta sõja tuumikidee ja põhimõtted
Tehisaru Grok koostatud kokkuvõtte kohaselt on "Piiranguteta sõja" tuumikidee, et traditsiooniline sõjapidamine – mis keskendub otsesele relvajõudude sõjalisele vastasseisule – on üleilmastumise ja kõrgtehnoloogia ajastul ajast ja arust.
Carl von Clausewitzi tüüpi sõjapidamise lahenduste asemel pakuvad autorid välja "piiranguteta" ehk "ilma piirideta" sõja käsitlusviisi, mis kujutab poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel kõikide vahendite segu (nii sõjaliste kui mitesõjaliste, surmavate ja mittesurmavate) kasutamist. Sõda ei piirdu tänapäeval lahinguväljadega, sest "lahinguväli" on kõikjal. Samuti pole võimalik eristada sõdureid ja tsiviliste, sõda ja rahu, kuna kõik on segunenud ühtlaseks hämuks.
Autorid teevad põhjalikke järeldusi 1991. aasta Lahesõjast, mille võidu otsustasid täppisrünnakud, ühisoperatsioonid ja kontroll teabevälja üle. Qiao ja Wangi jaoks kujutas lahesõda ühekorraga nii tehnoloogolist ülimust kui haavatavust: suurema jõu, nagu Ameerika Ühendriigid, saab lüüa tasakaalust välja asümmeetrilise, mitut valdkonda hõlmava taktikaga, mis kasutab ära meediat, õigussüsteemi, kultuuri-, rahandus- ja tehnoloogiavaldkonna avatust.
Käsitlusviisid ja põhimõtted:
- Vahendite ühitamine – tööriistade "kokteil" segatakse kokku majanduse segipaiskamisest, küberrünnakutest, terrorismist, psühholoogilistest operatsioonidest, kohtusüsteemi pahatahtlikust ärakasutamisest (lawfare), keskonnasabotaažist, narkoäri võrgustikest, meediamanipulatsioonidest jne mida kasutatakse vajadusel samaaegselt kineetilise jõuga.
Kaheksa piiranguteta sõja aluspõhimõtet:
- Mitmesuunalisus – arvestada tuleb kõigi tegurite ja valdkondadega, nõrku külgi/pimetähne (blind spot) ei tohi strateegiasse jätta.
- Samaaegsus – erinevates geograafilistes ruumides ja valdkondades tuleb tegutseda samaaegselt.
- Piiratud eesmärgid – eesmärgid, milleni soovitakse jõuda, tuleb püstitada olemasolevate võimalustega arvestades; realistlikud.
- Piiramatud vahendid – tuleb kasutada kõikvõimalikke olemasolevaid vahendeid, kuid piiratud eesmärkide piires.
- Mittevõrdmõõdulisus (asümmeetrilisus) – pigem tuleb kasutada ära vaenlase nõrkuseid kui üritada võistelda tugevustes.
- Võimalikult väheste vahendite kasutamine – eesmärgid tuleb saavutada võimalikult tõhusalt.
- Mitmemõõtmeline kooskõlastamine – kõik valdkonnad peavad sujuvalt ühtima.
- Kohandumine ja kontroll – kogu protsessi jooksul tuleb olukordadega dünaamiliselt kohaneda.
Qiao poetas raamatu ilmumise puhul antud intervjuus mõtte: "Piiranguteta sõja esimeseks reegliks on, et reegleid ei ole, mitte midagi ei ole keelatud.
Fleming ja kaks tema äripartnerit avaldasid 2017. aastal West Pointi küberturvalisuse valdkonna teadusajakirjas The Cyber Defense Review (Küberkaitse uuringud) artikli "Salajane sõda Ameerika Ühendriikide vastu". Artiklis võrreldakse kaasaja Hiina RV ja Ühendriikide vahelisi suhteid teoreetilise olukorraga kui USA oleks jätnud Pearl Harbori rünnakule vastamata.
Toimetas Karol Kallas