Ameerika Ühendriikide kogemus näitab, et naiste valimisõigus muudab riigi kiirkorras kordades suuremaks ja suurendab selle sotsiaalpoliitikate osakaalu.
1999. aastal ilmus teadusajakirjas Journal of Political Economy (Poliitökonoomika ajakiri) majandusteadlaste John R. Lott, Jr. ja Lawrence W. Kenny teadustöö "Kas naiste valimisõigus muutis valitsuse suurust ja ulatust?".
Teadustöös vaadeldakse Ameerika Ühendriikide aastaid 1870–1940.
Naistele anti esimestes osariikides valimisõigus 1920. aastal.
Autorid analüüsivad:
- Riigi kulutusi ja tulusid (per capita).
- Osariikide rahvaesindajate hääletamismustreid Ameerika Ühendriikide kongressis ja senatis.
- Erinevate seaduste vastuvõtmist.
Uuringu põhitulemused:
- Valitsus hakkas hetkega kasvama: naiste valimisõigusega kaasnes kiire riigi kulude ja tulude kasv. Mida suurem arv naisi hääletamisõiguse said, seda suuremaks valitsus muutus.
- Koos naiste valimisõigusega muutusid hääletamismustrid sotsialistlikumaks.
- Autorid osutavad, et naiste ja meeste poliitiliste eelistuste erinevus pole viimaste aastakümnete nähtumus, vaid ilmnes juba varasel naiste valimisõiguse ajal. Naiste valimisõigus ja valitsuse plahvatuslik suurenemine XX sajandil on seotud.
Suur kanaema mõjub halvasti riigi majandusele, inimeste vabadustele ja lõpuks on kõigil palju halvem olla kui ilma suure sotsiaalriigita. Suure riigi ideoloogia on üldjuhul progressiusk (kommunism, natsionaalsotsialism, igasugused sotsialismid ja "demokraatiad" jne). Tänane läänemaailma hullumeelne asjade seis – majanduses, ideoloogia- ja sõjaväljal jne – on suuremas osas suure kanaema süü.
Teadustöö eelversiooni saab täiskujul lugeda siit.
Toimetas Karol Kallas