Ameerika Ühendriigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile erinevate osamaksudena võlgu ligikaudu neli miljardit dollarit. Osamaksu tasumise eest nõuab USA reforme, ÜRO juhtkond arvab, et need ja nende korruptsioon ei puutu asjasse.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Antonio Guterres teatas 30. aprillil, et riikide osamaksud organisatsioonile "pole läbiräägitavad". Väidetavalt nõuavad Ühendriigid osakasude tasumise eest üheksat kiirkorras läbiviidavat reformi, mis on seotud nii kulude vähendamisega kui Hiina Rahvavabariigi ülemäärasest mõjust vabanemisega, vahendab Reuters.
Raha, mida ÜRO Ühendriikidelt nõuab, on liikmesriigi osamakse, mille maksmine on organisatsiooni harta kohaselt selle kohustus ja liikmesriigil pole õigust tingimusi esitada.
Endine Sotsialistliku Internatsionaali juht Guterres lubab, et ÜRO annab endast parima, "tagamaks, et organisatsioon oleks nii tõhus ja kulutõhus ning võimeline pakkuma inimestele abi, kes seda vajavad, kui vähegi võimalik".
Ühendriigid nõuavad väidetavalt ÜRO-lt selle pensionisüsteemi ülevaatamist, suuremale osale ametnikele äriklassis reisimise lõpetamist, tippametnike hulga piiramist ja 10 protsendist saamatute rahuvalvemissioonide kokkutõmbamist.
Samuti nõutakse, et Hiina Rahvavabariik lõpetaks aastas kümnete miljonite dollarite kandmise ÜRO peasekretäri haldusalas olevasse suvakohasesse rahastusse (discretionary fund), millise nõude eesmärgiks on Hiina RV mõju piiramine.
2025. aastal lõpetasid Ühendriigid osalemise kümnetes ÜRO allorganisatsioonides.
Jaanuari lõpus hoiatas Guterres, et kui liikmesriigid osamakseid kiirkorras ära ei maksa, võib organisatsiooni oodata ees pankrot.
ÜRO Agenda 2030 moodi eesmärgid, lääne suure asendamise mahitamine, Covidi aja totalitaristlik terror, aastas kümnete miljonite sündimata laste tapmine ja sajad-tuhanded sarnased teemad-arengud näitavad, et ÜRO loodi üheselt uue maailmakorra ehitamise tarbeks.
Toimetas Karol Kallas