Euroopa Liidu Ülemkogus ringleb mõte, et edaspistest ukrainlaste ajutise kaitse kavadest võiks välja arvata sõjaväeteenistuse ealised mehed.
Euroopa Liidus elavad ja töötavad ajutise kaitse direktiiviga (TPD) sätestatud lahenduse alusel 2026. aasta märtsi seisuga 4,33 miljonit Ukraina päritolu sõja eest põgenenud inimest. TPD tähendab, et inimesed ei pea läbima tavakohast asüüliprotsessi ja saavad ennast sihtriigis sisse sättida kiirkorras. Viimane kord pikendati TPD-d 2025. aastal ja see kestab kuni 2027. aasta märtsini, vahendab Euractiv.
Euroopa Liidu Ülemkogus arutatakse ettepanekut, mille kohaselt võiks TPD-d pikendada, kuid piirata selle ulatust. Direktiivi piirataks sõjaväeteenistuste ealiste meeste ja inimeste, kes on Ukrainast lahkunud ebaseaduslikult, näol. Piirangud kehtiksid samuti kõigile uutele kaitse taotlejatele.
Paljud liiduvabariigid täheldavad, et "suur osa hiljuti saabunutest on värbamisealised meesterahvad". Dokumendis tuuakse välja, et sõjaväeteenistuse ealised mehed aitavad Ukrainal sõdida Venemaaga ja peale sõda taastada riiki.
Kõige enam ajutise kaitse saanud ukrainlasi elab Saksamaal (1,27M), Poolas (961 405) ja Tšehhis (379 820). 43,3 protsenti neist on naised, 30,1 lapsed ja 26,6 protsenti mehed.
Ukraina relvajõududel on märkimisväärsed probleemid värbamisega ja ühismeedias levivad ülesvõtted, kuidas riigi linnade ning külade tänavatel toimub inimjahti meenutav värbamine.
Euroopa Liidu seisukoht on tänaseni, et Ukraina peab Venemaaga sõdima õiglase võiduni, Venemaa viima lisaks väed välja Moldovast ja Ukrainast ning piirama enese sõjalist võimekust. Kui Ukrainal pole sõdureid, ei saa riik sõdida.
Toimetas Karol Kallas