Kolme uue "ekspertliikme" nimetamine aitab valitsuskoalitsioonile tagada uue juhatuse ametisse nimetamiseks vajaliku toetuse ning seeläbi kasvatada endisestki rohkem kontrolli ERR-i juhtorganite üle, kirjutab Varro Vooglaid.

Hiljuti ilmus ERR-i portaalis riigikogu kultuurikomisjoni reformierakondlasest esimehe Liina Kersna arvamuslugu "Peame erilise hoolega tagama rahvusringhäälingu sõltumatuse". Parteilisele retoorikale iseloomulikult koosneb artikkel kaunikõlalistest lausetest, mis deklareerivad õilsat eesmärki, ent varjutavad omakasupüüdlikke kavatsusi.

Algatuseks tasub tähelepanu pöörata meetoditele, millega Reformierakond oma eesmärke ellu viib. Kuna kultuuriministeerium pole erameedia vastuseisu tõttu Eesti Rahvusringhäälingu seaduse uue redaktsiooniga edasi liikunud, võeti riigikogu kultuurikomisjonis üle sotside eelnõu, mis puudutas naiste kaasamist ERR-i nõukogusse. Ühtäkki muutus naiste ulatuslikuma kaasamise eesmärk teisejärguliseks ja esiplaanile tõusis püüdlus suurendada ERR-i nõukogus "ekspertide" osakaalu.

Plaan muuta rahvusringhäälingu seadust nii, et nn ekspertliikmeid oleks ERR-i nõukogus ühe võrra rohkem kui riigikogu fraktsioone esindavaid liikmeid, teenib Kersna sõnul eesmärki suurendada ERR-i poliitilist sõltumatust. Paraku jätab Kersna tähelepanuta, et risti vastupidiselt deklareeritud eesmärgile võimaldaks kõnealune seadusemuudatus kasvatada jõuliselt praeguse valitsuskoalitsiooni ja ennekõike koalitsiooni juhtparteiks oleva Reformierakonna mõju ERR-i juhtimisele.

Tõsiasi on see, et kuni nn ekspertliikmete nimetamine on valitsuskoalitsiooni kontrolli all, ei aita nende arvu suurendamine kuidagi ERR-i poliitilist sõltumatust kasvatada.

Teatavasti valib nn ekspertliikmete kandidaadid välja riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib Kersna ise, ja nad kinnitab ametisse riigikogu täiskogu ning mõlemas on valitsuskoalitsioonil häälte ülekaal. Seega ei ole jutud, nagu oleks nn ekspertliikmed valitsuskoalitsioonist sõltumatud, tõsiseltvõetavad. ERR-i nõukogu nn ekspertliikmeks ei saa ükski valitsuskoalitsioonile mitte meelepärane isik, olgu ta kui tahes suur asjatundja.

Seejuures on valitsuskoalitsioon juba praegu seadnud ERR-i nõukogusse kaks nn ekspertliiget, need on Raul Rebane ja Paavo Nõgene. Kuigi ka enne nende ametisse nimetamist rääkis Kersna naiste ulatuslikuma kaasamise olulisusest, pole kumbki neist naine. Seevastu õnnestus valitsuskoalitsioonil just tänu Rebase ja Nõgeneni toetusele Rein Veidemann nõukogu esimehe kohalt kõrvaldada ja asendada endale meelepärasema Sulev Valneriga.

Kavandatav seadusemuudatus võimaldaks aga valitsuskoalitsioonil, mille toetus on langenud vaid 12 protsendini parteilise eelistusega valimisõiguslikest kodanikest, määrata vahetult enne tuleva aasta märtsis toimuvaid riigikogu valimisi viieks aastaks ametisse veel kolm nn ekspertliiget, kasvatades sedasi oluliselt endale meelepäraste isikute osakaalu nõukogus.

Esiteks aitaks selline lahendus saavutada nõukogus absoluutse enamuse, sest valitsuskoalitsiooni kuuluvate parteide fraktsioonide esindajaid ja valitsuskoalitsiooni nimetatud nn ekspertliikmeid oleks 13-liikmelises nõukogus kokku seitse. Kuna nõukogu otsused võetaksegi reeglina vastu koosseisu häälteenamusega, saaks sedasi asuda ERR-i nõukogus ellu viima samasugust teerullipoliitikat, nagu oleme viimased kolm aastat näinud riigikogus.

Lisaks on aga mõjuvõimu kasvatamine nõukogus oluline teadmises, et veel enne praeguse riigikogu koosseisu volituste lõppu nimetab nõukogu ERR-ile uue juhatuse, sest senise juhatuse volitused lõpevad vahetult pärast riigikogu valimisi 2027. aasta mais.

Kolme uue nn ekspertliikme nimetamine aitab valitsuskoalitsioonile tagada uue juhatuse ametisse nimetamiseks vajaliku toetuse, sest rahvusringhäälingu seaduse kohaselt on selleks vaja nõukogu vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust ehk 13-liikmelise nõukogu puhul vähemalt üheksa liikme poolthäält.

Nimelt võib valitsuskoalitsioon endale meelepärase juhatuse nimetamisel suure tõenäosusega arvestada ka endisest koalitsiooniparteist sotside esindaja Raimond Kaljulaidi ja nõukogu esimeheks ülendatud Sulev Valneri toetusega. Sedasi oleks võimalik vajalikud üheksa häält kokku saada, ilma et peaks ülejäänud nõukogu liikmete, see tähendab kolme opositsioonierakonna fraktsiooni esindaja ja Veidemanni arvamust arvesse võtma.

Niisugune lahendus oleks praeguse peaministripartei vaatest seda ahvatlevam, et uus juhatus saaks ametisse nimetatud kogu järgmise riigikogu koosseisu ametiajaks, lausa aasta võrra kauemakski. Jutt käib perioodist, mil vägagi tõenäoliselt pole Reformierakond ja Eesti 200 enam valitsuses ning neist viimasel puudub esindatus isegi riigikogus ja seega ka ERR-i nõukogus. Mõistagi oleks Reformierakonnale kasulik säilitada oma inimeste kaudu mõju ERR-i juhtimise üle ka pärast võimult taandumist, muu hulgas põhjusel, et see parandaks võimule naasmise väljavaateid.

Paraku ei pööra Kersna neile asjaoludele oma kommentaaris vähimatki tähelepanu, justkui need ei olekski olulised. Ometi on need mitte lihtsalt olulised, vaid keskse tähtsusega. See vastuolu viibki järelduseni, et ERR-i juhtimise sõltumatuse suurendamise asemel on kavandatava seadusemuudatuse tegelikuks taustaks püüdlus kasvatada valitsuskoalitsiooni ja ennekõike Reformierakonna mõju ERR-i juhtimise üle.

Kui Kersna ja teised valitsuskoalitsiooni esindajad selliseid varjatud püüdlusi eitavad, on neil selles avalikkuse veenmiseks üks väga lihtne ja käepärane võimalus. Nimelt võiks kõnealuse seadusemuudatuse jõustumise kavandada mitte riigikogu valimiste eelsesse, vaid sellele järgnevasse aega, näiteks 2027. aasta juunisse.

Sellisel juhul jääks täiendavate nn ekspertliikmete nõukogusse määramine juba uue valitsuskoalitsiooni otsustada ning ka uus juhatus tuleks nimetada olemasoleva nõukogu koosseisu pinnalt, ilma endale nõukogusse täielikku ülekaalu tagavat ja kompromisside vajadust välistavat lisajõudu toomata. Kui omakasupüüdlikke kavatsusi ei ole, siis ei tohiks ju olla ka suurt vahet, kas seadusemuudatus jõustub mõned kuud varem või hiljem.

Lõpetuseks kordan kolmeaastasele ERR-i nõukogu liikmeks olemise kogemusele tuginedes, et kuni nn ekspertliikmete ametisse seadmine on valitsuskoalitsiooni kontrolli all, ei kasvata nende arvu suurendamine ERR-i sõltumatust karvavõrdki. Vastupidi, kui koalitsioon saab määrata nõukogusse senisest rohkem endale meelepäraseid "eksperte", siis muutub senisest lihtsamaks endale meelepärase juhatuse nimetamine ja ebameeldiva juhatuse tagasikutsumine. Seda tõsiasja ei muuda ükski vastupidist väitev loosunglik ilukõne.

Samuti on raske näha, kuidas nõukogusse kolme täiendava valitsuskoalitsiooni poolt määratud inimese lisandumine (või ka soolise mitmekesisuse nõude kehtestamine) parandaks nõukogu tööprotsessi ja otsuste kvaliteeti.

Küll aga kaasneks nõukogu koosseisu laiendamisega lisakulu umbes 100 000 eurot aastas. Seda raha saaks kasutada palju mõistlikumalt, näiteks palgates mitu piirkondlikku korrespondenti. Olukorras, kus nõukogu ülalpidamise kulu on niigi ebamõistlikult suur, ulatudes aastas ligemale 350 000 euroni, oleks selle kulu hüppeline kasvatamine selgelt ebamõistlik. Kui nõukogu liikmete arvu kõigest hoolimata suurendatakse, oleks vastutustundlik vähemasti piirata nõukogu liikmete tasu, et nõukogu kogukulu ei kasvaks.

Arvamuslugu ilmus algselt ERR-i uudisteportaalis.