Realpolitik-i esindava Norra poliitikateadlase Glenn Dieseni sõnul näitavad E3-e viimased Venemaale seatud Ukraina rahutingimused, et Euroopa suurte riikide juhid tegelikult Ukrainas rahu sobitada ei soovi.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi viibis 7. juunil Londonis ja kohtus seal Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeriga. Ühisavalduses nõuti Euroopale tähtsat osa Ukraina rahukõnelustes ja kinnitati, et Ukrainal on tähtis roll euroatlantilises julgeolekus ja jõukuses. Üheskoos lubati hakata arendama ballistiliste rakettide tõrjesüsteeme ja sügava Venemaa ründevõimekust.
Merzi, Macroni ja Starmerit nimetatakse "suureks Euroopa kolmikuks" (E3) ja nende kohtumine Ukraina presidendiga ajas eesotsas Donald Tuskiga mõned Euroopa riigijuhid kas rohkem või vähem pahaseks.
9. mail kohtus Zelenskõi Tallinnas põhjamaade ja Balti riikide juhtidega juhtidega, kuhu sekkus videosilla vahendusel lisaks Macron. Tuskiga ei räägitud.
Londonis E3-e poolt esitatud viis tingmust võrduvad Dieseni sõnul Venemaa jaoks sisuliselt kapituleerumisega.
Need tingimused on:
- Kohene relvarahu,
- Rahukõnelusi alustatakse tänasest rindejoonest. Ukraina liitub NATO-ga.
- Seaduslikult siduvad julgeolekutagatised, sealhulgas õigus paigutada Ukrainasse välisriikide sõdureid.
- Venemaa varasid kasutatakse Ukrainale hüvitise maksmiseks.
- Ukraina rahuleping vajab Euroopa Liidu liiduvabariikide ja NATO liikmesriikide nõusolekut.
Poliitikateadlase sõnul näitavad sellised nõudmised, et sõda soovitakse jätkata ja sundida Ameerika Ühendriikide võtma senisest märksa tegusam roll. Sellise teatri eesmärgiks on propaganda jutukanga kudumine, millega soovitakse näidata, kuidas eurooplased ja Ukraina soovivad läbi rääkida, aga Venemaa seda ei taha.
Venemaa on alates 2014. aastast korrutanud, et vastasseisu lõpetamiseks peab Ukraina taastama erapooletuse ja NATO laienemine sinna tuleb ära jätta. Samuti nõuab Venemaa Ukrainalt territooriumite loovutamist.
Vaherahu kasutaks Ukraina ja seda toetavad Euroopa riigid taasrelvastumiseks ning Ukraina vägede ümberpaigutamiseks, mis ainult venitab sõja pikemaks.
Julgeolekutagatised ja välisriikide sõdurite paigutamine Ukrainasse eirab erapooletuse nõuet. Samuti ei kavatse Venemaa loobuda külmutatud varadest.
E3 esitatud tingimustest pole ühegi puhul võimalik, et Venemaa nendega enne kõnelusi nõustuks. Mis ongi nende seadmise mõte.
Euroopa suurte riikide eesmärgiks on hoida rohkem kui neli aastat kestnud sõda käimas, mille juures üritatakse peale diplomaatia eiramist hallata narratiive.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov vastas E3-e rahutingimustele 8. juunil: "Hetkel ei sõltu mitte midagi läbirääkimistest, vaid ainult meie kangelaste tegevusest rindel."
Soome president Alexander Stubb sõitis 9. juunil Tallinnase kohtuma Zelenskõiga, mis leidis aset Soome saatkonnas, kuhu kutsuti samuti Norra peaminister Jonas Gahr Støre, kuid ei ühtegi teist riigijuhti.
Starmerit toetab 18–23 protsenti alamatest, Macroni toetus on täpselt samasugune ja Merzi toetab kantslerina 15–21 protsenti sakslastest.
Toimetas Karol Kallas