Iraani pealinna Teherani Enghelabi väljak, 14.06.2026 Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriigid ja Iraani Islamivabariik leppisid 14. juunil kokku rahus. Rahulepingu kõige hapram osa on Iisrael ja selle sõda Liibanonis paiknevate Hezbollah islamistidega.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kirjutas 14. juunil ühismeedias:

"Kokkulepe Iraani Islamivabariigiga on nüüd valmis. Õnnitlused kõigile. Käesolevaga volitan ma avama Hormuzi väina ja seda ilma tollimaksudeta. Koos sellega volitan ma lõpetama Ameerika Ühendriikide mereblokaadi. Maailma laevad, käivitage mootorid. Nafta voolaku!"

Kokkuleppele jõudmisest teavitas esimesena Pakistani peaminister Shehbaz Sharif: "Peale pingelisi kõnelusi on meil heameel teatada, et Ameerika Ühendriikide ja Iraani Islamivabariigi vahel jõuti rahulepinguni. Mõlemad pooled teatasid kohesest ja alalisest sõjaliste operatsioonide lõpetamisest kõigil rinnetel, sealhulgas Liibanonis." 

Peaministri sõnul toimub ametlik rahulepingu allkirjastamise tseremoonia reedel, 19. juunil Šveitsis.

Ta tänas Ühendriike ja Iraani sõjale diplomaatilise lahenduse leidmise eest ning Qatari, Saudi Araabia ja Türgi valitsusi, mis aitasid rahukokkuleppele jõudmisele "tohutul määral" kaasa.

Eeloleval nädalal toimub mitu kohtumist, mille käigus lepitakse kokku tehniliste kõneluste raamistik ja kuidas allkirjastamise tseremoonia hakkab välja nägema.

Võtmetähtsusega valdkond ja mida peetakse rahulepingus kõige hapramaks, on Liibanoni staatus ning Iisraeli sõda Hezbollah terroristidega. Teavet on mitmesugust, kuid paistab, et juudiriik ei arva, et selle sõda Liibanonis paiknevate islamistidega oleks läbi.

Trump pöördus 14. juunil Iisraeli poole ja nõudis selle valitsuselt, et need "ilusat lepingut õhku ei laseks".

Rahulepinguga antakse 60 päeva aega läbi rääkida, mis saab täpsemalt Iraani rikastatud uraanist ja selle aatompommi programmist.

Ameerika Ühendriikide poolt osaleb rahulepingu allkirjastamisel asepresident JD Vance ja on võimalik, et sinna jõuab samuti Trump.

Kui rahuleping peaks pidama, võib sõjaeelse laevaliikluse taastumine Hormuzi väinas siiski võtta aega, kuna nii laevaomanikud kui kindlustusettevõtted suhtuvad rahulepingusse esimese hooga ettevaatlikult.

Toimetas Karol Kallas