Ühendkuningriigi sõltumatu parlamendisaadik ja Restore Britain partei juht Rupert Lowe avaldas juuni keskel 219-leheküljelise uurimuse moslemimeeste vägistamisjõukude tegevusest Ühendkuningriigis.
Nii Toorid kui Leiboristid – Ühendkuningriigi ühispartei – üritavad vägistamisdžihaadi teemaga tegeleda nii vähe kui võimalik, sest selle torkimine kahjustaks nende šansse valimistel ja poliitikas üldisemalt. Samuti pole suuremat tolku olnud vägistamisdžihaadi uurimisel, seda suuresti samadel põhjustel Nigel Farage'i Reformist.
Lowe, kes kuulus varem Reformi, kuid lahkus sealt viidatud põhjustel, otsustas 2025. aasta keskel, peale ametlikku soovimatust teemaga tegeleda, korraldada iseseisva uurimise.
Raportist selgub, et aastakümnete jooksul langes moslemimeeste ohvriks vähemalt 250 000 peamiselt valget Briti tütarlast ja nende seksuaalseteks kuritarvitajateks olid peamiselt Pakistani päritolu moslemimehed. Lisaks osalesid Briti tütarlaste vägistamisdžihaadis veel Somaalia, Iraani, Süüria, Türgi ja teistest moslemirahvustest meesterahvad.
Ainuüksi Inglismaal tuvastati ühel aastal pea 19 000 seksuaalsete kuritarvituste ohvrit. paljud ohvrid olid 11-aastased.
Chloe: "Sajad. Sajad ja sajad ja sajad."
Vägistamisjõugud tegutsesid vähemalt 149 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, mis tähendab ligi 40 protsenti Ühendkuningriigist.
Kõigis piirkondades kasutati sama taktikat. Tüdrukuid meelitati kingituste, alkoholi ja narkootikumidega. Neil käidi taksodega koolis, hooldekodudes ja tänavatel järel. Mille järel viidi nad majadesse, korteritesse, restoranidesse ja hotellidesse, kus neid meestegrupid korduvalt vägistasid. Gruppide vahel tüdrukuid jagati. Kes paljudel kordadel rasestusid, mille peale sunniti neid sündimata lapsed ära tapma.
Mõned tüdrukud viidi isegi Lähis-Itta, kus nad pidid astuma islami abiellu.
Samuti leiab raportist põhjalikke ülevaateid, kuidas tüdrukuid hoiti koertepuurides, erinevatel viisidel põhjalikult alandati ja hirmutati ning kuidas aeg-ajalt kõike filmiti ning videosid levitati.
Raport osutab aastakümnete pikkusele institutsionaalsele kuritegelikule saamatusele ja selliste õuduste taga olevatele rahvuslikele ning usulistele mustritele.
Toimetas Karol Kallas