Ameerika Ühendriikide sõjaministeeriumi eestvedamisel peetakse NATO-s kohtumisi, mille eesmärgiks on Põhja-Atlandi kaitseliidu tänapäevastamine.
Nõndanimetatud NATO 3.0 kohtumisi nimetatakse "Bergeni grupiks" või "-formaadiks" ja neid veab Ühendriikide sõjaministeeriumi poliitikajuht Elbridge Colby. Esimene Bergeni formaadi kohtumine toimus käesoleva aasta 4. juunil Norras Bergenis, kuhu kutsuti kohale peale Norra veel Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Hollandi esindajad.
Järgmine Bergeni kohtumine toimub tõenäoliselt novembris Poolas ja arvatakse, et Gröönimaa lepingu tõttu osalevad kohtumisel lisaks Taani diplomaadid.
Colby NATO 3.0 algatus on organisatsiooni sees põhjustanud teatud erimeelsusi, kuna sinna pole kutsutud Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Balti riikide esindajaid. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on USA järel NATO suurimad panustajad ning Balti riigid on sõjas Venemaaga suurendanud hoogsalt kaitsekulutusi, mille tõttu peetakse nende kõrvalejätmist Bergeni formaadist ebaviisakaks. Esimesel Bergeni kohtumisel ei osalenud samuti NATO peasekretär Mark Rutte.
Bergeni kohtumised on osa suuremast Ühendriikide sõjaministeeriumi Euroopa uue seisukoha kujundamise kavast (Europe Posture Review). Kavast teavitas liitlaseid Brüsselis 18. juunil toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel Ühendriikide sõjaminister Pete Hegseth. Seisukoha kujundamist juhib Colby, selle eesmärgiks on "NATO kui võimsa sõjapidamise organisatsiooni iseloomu taastamine". Kava nimetatakse lühemalt NATO 3.0, ja see peaks valmima poole aastaga.
Euroopa ühisparteis nähakse Ühendriikide "kirsinoppimist" liitlaste hulgas – kellega arutatakse olulisi teemasid – nii NATO lõhestamise kui "eksistentsiaalse ohuna".
Suurem küsimus on pigem asjaolus, et Euroopa ühispartei, mille tipppoliitikute ametisse nimetamisel mängivad tõenäoliselt üpris suurt rolli mingisugused "atlantsistlikud" jõud, kujutab tänasele Ameerika Ühendriikide valitsusele poliitilist vastalist. Mida ilmekalt iseloomustab kõrge esindaja Kaja Kallase 2025. aasta veebruaris, peale Trumpi ja Volodõmõr Zelenskõi vahelist sõnelust, tehtud avaldus: "Vaba maailm vajab uut juhti."
Samuti võib Trumpi valitsusest saada aru, et nad soovivad sõja Venemaaga lõpetada võimalikult kiiresti. Euroopa mitme suurema riigi, Baltimaade ja Euroopa Liidu hinnangul pole see võimalik enne Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist.
Teine suur veelahe jookseb USA ja selle Euroopa liitlaste geopoliitilises nägemuses Iraani sõja küsimustes. Esimese juhtivad poliitikud on korduvalt märkinud, et NATO kujutab tänu ühispartei poliitikatele seni "pabertiigrit" ja organisatsioon ei ole enam "ühesuunaline tänav" mõttes, et USA tagab Euroopa julgeoleku ja selle riigid USA huvide kehtestamisele kaasa ei aita.
Toimetas Karol Kallas