Me vajame riigipead, kes austaks meie suveräänsust ja traditsioonilist arusaama perekonnast ja abielust, kes seisaks rahvusriigi püsimise eest ning aitaks kaasa hüvelise ühiskonna ülesehitamisele. Meil pole vaja globalistide ja euroföderalistide ideede müügimeest, presidenti, kes ei lase end segada taolisest "pisiasjast" nagu küsimus riiklikust iseseisvusest, leiab Objektiivi toimetus.
Tänavu sügisel valitakse Eestile uus president. Meedias spekuleeritakse erinevate nimedega ja juba on ka uuritud, kellel on rahva seas toetust. Viimati teatati välisminister Marina Kaljuranna kasvavast populaarsusest – teda toetavat 31% ehk umbes kolmandik vastanutest. Talle järgnesid Siim Kallas (13%), Indrek Tarand (12%) ja Edgar Savisaar (8%). Ülejäänud võimalike kandidaatide toetus jäi tunduvalt madalamaks.
Siim Kallas ja Marina Kaljurand on märku andnud, et on presidendiks kandideerimisest huvitatud. Jättes praegu kõrvale Kallase kadunud miljonid ja Kaljuranna vene päritolu meenutagem pigem seda, milliseid säravaid mõtteid meie rahvuse ja riikluse kohta on Kallas ja Kaljurand hiljuti avaldanud.
Ekspeaminister ja endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas manitses möödunud aastal, et mõnesaja "põgeniku" vastuvõtmine ei ole üldsegi suur probleem. "Miks me ei või ette kujutada, et meil on 30 aasta pärast hulgaliselt Eesti patrioote, Eesti kodanikke, kes on tänaste sõjapagulaste järeltulijad," unistas Kallas.
"Rahva lemmikuks" tituleeritav Marina Kaljurand on välisministrina ajanud igati eurokorrektset liini. Möödunud aasta septembris väljendas ta ETV saates "Foorum", kus käsitleti Euroopa Komisjoni ettepanekuid rändekriisi lahendamiseks, mõtet, et me ei tohiks takerduda niisugustesse detailidesse nagu küsimus riiklikust iseseisvusest.
Eesti presidendile ei ole põhiseaduses ette nähtud väga suurt võimu. Eesti riigi tegevjuht on peaminister. Seda enam oodatakse, et president oleks kogu oma autoriteediga moraalne liider ning Eesti eestkõneleja ja esindaja rahvusvahelisel areenil. Veelgi enam, presidendi kohus on kehastada põhiseaduse alusväärtusi ja tuletada kogu aeg meelde, miks Eesti riik üldse olemas on.
Sellest tulenevalt pole meil vaja presidenti, kes seab oma riigi ja rahva huvidest kõrgemale rahvusülesed ideoloogilised projektid – näiteks projekti nimega "Euroopa Liit". Meil pole vaja globalistide ja euroföderalistide ideede maaletoojat ja müügimeest. Meil pole vaja presidenti, kes näeb oma peamist ülesannet rahvusriigi likvideerimises ja ei lase end segada taolisest "pisiasjast" nagu küsimus riiklikust iseseisvusest.
Me vajame riigipead, kes austaks meie riiklikku iseseisvust ja neid väärtusi ja ideaale, mis on meie ühiskonda aastasadu kandnud. Kes austaks loomulikku perekonda kui rahva kasvamise ja ühiskonna alust. Kes peaks ülimaks meie suveräänsust ja seisaks selle kindlustamise eest kõigi tema käsutuses olevate vahenditega. Kes aitaks kõigiti kaasa hüvelise ühiskonna ülesehitamisele.