Me kõik tahame muutusi, aga keegi meist ei taha ise muutuda. See on vale lähenemine! Euroopa päästmine on meist igaühe ülesanne, sest võimulolevad parteid ja nende kaasajooksikud ei ole sellest huvitatud, kirjutab kolumnist Roland Tõnisson.
On omamoodi südantkosutav teada, et meie ühiskonna ja tsivilisatsiooni tulevik läheb rahvale korda. Hea meel on teada, et mitte kõik ei soovi näha "eestlastena" inimesi, keda nimetataks meie rahvuskaaslasteks vaid sellepärast, et neil on elamisluba Eesti Vabariigiks nimetataval territooriumil. Koos tööloaga. Mida enamasti vaja ei lähe. Nagu näitavad Euroopa kogemused. Mõne kolumnisti, "rahvasatika" või presidendikandidaadi arvates on muidugi ükskõik, kas Tallinna laulukaare all kõlab "Mu isamaa armas" või "Bagdadi ööd", ent õnneks ei ole selliseid tegelasi palju. Kuigi meedia vahendusel võib jääda mulje, et uute trendidega jookseb kaasa kogu inimkond ja vaid lärmakad joodikud maapoodide trepil või täna-homme mahakärvavad nõukaaegsed reliktid ei mõista, milline õnn on inimkonnale ettevalmistatud Brüsseli targal juhtimisel. Ja siis on veel käputäis nooremaid maamatse ning linnalumpeneid, kellele meeldib end nimetada konservatiivideks, ent kes tegelikult on mitu astet madalam inimrämps kui uusrootslased, uusprantslased ja muud uuseurooplased. Nagu arvas hiljuti üks inimhingede asjatundja.
Eurooplaste tulevik
Futuroloog ehk tulevikuennustaja ei ole raske olla. Piisab vaid küllalt halbade uudiste ja võimalikult koledate tuleviku-uuringute edastamisest. See on tõsi – inimestel on vajadus adrenaliini järele ning meie võrdlemisi rahulikus olemises on adrenaliini tõstmise üks moodus tarbida uudiseid. Päris tavalisi igapäevaseid uudiseid, sest paraku on needki täis ebameeldivusi.
Suure ärritusega võtame vastu teate sellest, et Prantsusmaa elanikest 12% ehk 8–9 miljonit on moslemid. Konkreetses Pariisi eeslinnas on vastsündinute seas 90% immigrantide järeltulijaid ning vaid kümnendik põliselanike lapsi ja see paneb meid õhku ahmima. Kirjutaja kutsub inimesi üles kolima Ida-Euroopasse, kus ei alluta Brüsseli diktatuurile. Seda oleks ehk isegi meeldiv kuulda, ent üleskutse esitaja loodab ilmselt, et ta võib näiteks Ungaris, mis eurooplastele eriti meeldib, jätkata oma tavapärast elu, ilma et keegi nõuaks temalt suuremat panust Euroopa tulevikku. Piisaks vaid oma pensionirahade kulutamisest uue asukohamaa raharingluses. Ja selliselt võttes on see üleskutse väga vale ja kahjulik.
Demograafiline olukord ei ole tõesti roosiline. Washington DC-s on valge elanikkond ammu vähemuses (vt siit). Arvatakse, et 2030. aastaks on USA-s latiinosid ja afroameeriklasi rohkem kui valgeid. Vohab mustade rassism valgete vastu. Aasia, Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika elanikkond aga suureneb 4–5 miljardini. Tõenäoliselt pürgib suur osa sellest Euroopasse.
Hannoveri Rahvastikuinstituudi andmetel elab praegu kõige mahajäänumates maades 850 miljonit inimest. Meie sajandi keskpaigaks on seal elanikke 1,8 miljardit.
16. sajandil moodustasid eurooplased poole inimkonnast, 50 aastat tagasi 22,5%, nüüd 10%. Lähima poole sajandi jooksul kukub see ilmselt kuuele protsendile. Aastaks 2050 on tõenäoliselt sakslaste arvukus langenud 23 miljoni võrra. Itaallasi saab olema vähem 16 miljonit ja venelasi tervelt 40 miljonit. Arvestades praeguseid migratsiooniprotsesse võivad meie sajandi keskpaigaks lääne-eurooplased olla oma kodumaal vähemus. Arvestades islami ekspansionistlikku ja allutuslikku loomust saab eurooplastest väljatõrjutud seltskond kogu ühiskondliku elu tasandil. Nii on see olnud alati seal, kus saab valitsevaks islam. Arvatakse, et praeguse illegaalse immigratsiooni ning põliseurooplaste demograafilise olukorra jätkumisega ei pruugi tänased Euroopa riigid aastal 2050 enam praegusel moel eksisteerida. Siis ei vali me enam presidenti, vaid toome andameid Tallinna mulladele ja Tartu šariaadikohtunikele.
Venemaad võib tabada samaks ajaks sarnane saatus. Täna on 30% Venemaa elanikest moslemid. Juba 1990. aastal oli keskmiselt moskvalaste venekeelsetes peredes 1,2 last. Samal ajal pealinnas elavatel tšetšeenidel oli see arv ei enam ega vähem kui 12. Moslemite ja hiinlaste sisseränd kasvab. Uurali mäetikust itta jäävatel aladel asub 80% Venemaa looduslikest varadest, ent mõne aastakümnega võivad need alad muutuda "kollaseks" ja territoorium mägedest läänepoole „mustaks". 2040. aastaks kahanevat Venemaa rahvaarv 85 miljonini, kusjuures venelased on selles olukorras vähemusrahvaks. Arvestades venelaste ülikõrget suitsidaalsust, madalat eluiga (suremus ületab sündimuse 1,6–1,8, kohati kuni 5 korda), alkoholismi ning vohavat kuritegevust, ei maksa sellise prognoosi üle imestada.
Kõnekaks võrdluseks Washington DC-ga on ka Venemaa pealinna Moskva etniline koosseis praeguse aasta seisuga:
venelased — 31%
aserbaidžaanlased — 14%
tatarlased, baškiirid, tšuvaššid — 10%
ukrainlased — 8%
armeenlased — 5%
tadžikid, usbekid, kasahhid, kirgiisid — 5%
korealased, hiinlased, vietnamlased — 5%
tšetšeenid, dagestanlased, ingušid — 4%
valgevenelased — 3%
grusiinid — 3%
moldaavlased — 3%
mustlased — 3%
juudid — 2%
teised rahvused — 4%
Rahvustel, rahvastel ja rassidel vahet tegemine ei ole hea toon. Hoopis teine on lugu siis, kui teemaks on invasioon ja enesekaitse. Ja sellest on meil praegu põhjust rääkida. Putin peab riiki saabujatele meenutama, et mitte Venemaa ei vaja migrante, vaid migrantidel on vaja Venemaad. Lähtuvalt sellest peavad migrandid austama Vene Föderatsiooni seadusi ja kohaliku rahva kombeid-traditsioone. USA presidendikandidaat Trump lubab sel päeval, mil temast saab president, alustada illegaalide deporteerimisega. Ainult proua Merkel räägib multikulti võidukäigust… Õigemini, ta enam ei räägi sellest eriti, vaid üritab enda kokku keeratud käkki küla vahel teistele sisse sööta, sest omal on juba süda sellest paha.
Euroopa, Austraalia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa seisavad ühiste ohtude ja probleemide ees. Praktiliselt kõik vägistamised Oslo piirkonnas sooritavad moslemitest migrandid. Moskvas on vägistajatest 75% immigrandid, nendest omakorda 90% on sisserändajad Kesk-Aasiast.
Noored eurooplased lahkuvad Ühendriikidesse, Kanadasse ja Austraaliasse, sest nad ei näe oma tulevikku võimulolijate ja nende mahitatud moslemimigrantide poolt ära lagastatud Euroopas. Ent see ei ole Lääne ühiskonna jaoks väljapääs. Võib põgeneda ka Ungarisse või miks mitte Eestisse (selliste, meie ühiskonda panustada soovivate põgenike vastu ei oleks midagi), aga see on ajutine lahendus. Lõppkokkuvõttes võiks Ida-Euroopa koos Baltikumiga Euroliidust ka lahkuda ja rajada müürid enda ümber, et idast ja läänest tulevaid ohte ohjata. Ent seegi on poolik lahendus, sest äratust vajab kogu Euroopa.
Lahendused
Lääne ühiskond peab astuma resoluutselt abordiepideemia vastu. Mida see kohutav massimõrv endast kujutab, teab meie lugeja väga hästi. Aastas tapetakse maailmas 45 miljonit last, nendest enamus on niinimetatud "valged". Euroopa ei peaks kartma mitte mingisugust võõrrahvaste sissetungi, kui meil oleks kõrge sündimus. Euroopa ei vajaks mingit niinimetatud "tööjõudu" Aasiast ja Aafrikast, kui meil sünniks piisavalt lapsi.
Tuleb toetada lapserikkaid peresid ning muuta maksupoliitikat selliselt, et see innustaks inimesi looma peresid ja saama rohkem lapsi. Ungari on teinud selles osas head algatust – on, kellelt eeskuju võtta.
Oluline on katkestada täielikult ja kohe immigratsioon Aafrikast ja Aasiast, sest immigratsiooni sildi all saabub meile terrorism ja vägivald põlisasukate suhtes.
On vaja üle vaadata kõik immigratsiooni ja naturalisatsiooni puudutavad seadused. Ja nii halvasti kui see ka liberalistide kõrvus kõlab, tuleb tugevalt tõsta Euroopa põlisrahvaste seaduslikke võimalusi kaitsta end igasuguse vägivalla eest. Eriti oluline on parandada naiste õigusi enda kaitsmisel seksuaalvägivalla eest ja kodanike õigusi selle ilge eluilmingu tõkestamisel ja ärahoidmisel. Ma tean, et on olemas naisi, kes väidetavalt on lubanud lasta end pigem immigrantidel vägistada, selle asemel et alluda valgete meesšovinistide diktatuurile, ent õnneks satuvad ka sellised isendid ükskord ravile. Seda heal juhul. Halval juhul saavadki nad oma kaitsealuste poolt vägistatud ja tapetud. Sellelaadseid juhtumeid ei ole enam üksikjuhtumid.
Meie tsivilisatsioon peab tingimata ümber hindama sellised mõisted nagu demokraatia, inimõigused jms ning määratlema ära nende piirid, sest praegu on neist saanud destruktiivsed partokraatilise võimuteostamise vahendid. Täna need ei ehita ühiskonda, vaid lammutavad ja tõukavad kõigelubatavuse soomülkasse, millest ei ole väljapääsu.
On palju lihtsam lasta asjadel minna omasoodu. Jällegi on halvas mõttes heaks näiteks Rootsi, kus on suletud silmad immigratsiooni katastroofilise olemus ees, sest võimulolevad Rootsi sotsialistid on endale sellisel moel kindlustanud võimulpüsimise. Seda terve rahvuse ja riigi väljasuremise hinnaga, lehvitades humanistlikke, võltsarmastust propageerivaid loosungeid. On põhjust karta, et kõikvõimalikud "poliitkorrektsusest" läbi imbunud "vasakpoolsed", "liberaalid" ja "humanistid" kukuvad koheselt kiunuma, võrreldes eelpool nimetatud nõudeid fašismi ja rassismiga. Aga tänapäeval võib näiteks Euroopa armeedes saada endale rassisti ja šovinisti sildi külge ohvitser, kes julgeb väita, et väljaõppe eesmärk on kaitsta riiki ja põlisrahvast sise- ja välisvaenlase eest.
USA, Venemaa ja Euroopa hävitamine on võtnud tänaseks sellised pöörded, et seda ratast peatada on väga keeruline. Kes mind ei usu, leidku siitsamast Objektiivist üles kas või George Sorose tegevust kajastavad artiklid ja veendugu ise. See on keeruline, ent täiesti võimalik!
Aeg Euroopa põlve uueks luua
Olulisim, mida saame teha praeguses olukorras, on parandada ja hoida tervena see osa Euroopast mis on meie eneste kätes – meie ise. Kel on veel võimalus suurendada oma peret, tehke seda. Peagi tuleb aeg, mil pensionifondid lendavad vastu taevast. Näiteks Soome pensionisüsteemi loomise ajal 1950. aastatel oli riigis ühe pensionäri kohta kuus tööl käivat inimest. Täna on töötegijate ja pensionäride arv enam-vähem võrdsustunud. Loomulikult räägitakse seal maal puuduolevatest töökätest, ent teame, et immigratsioon seda ei lahenda, sest pärast kümneaastast Soomes viibimist oli 2014. aastal tööga hõivatud 30% immigrantidest. Nendestki suur osa teenindas oma kogukonda. Ja selline oli olukord enne 30 000 lisapagulase riiki saabumist. Seega – situatsioon on peagi nagu 1930. aastatel, mil parimaks sotsiaalseks garantiiks oli võimalikult paljude lihaste laste olemasolu. Parafraseerides ühte tuntud eepost: "Meil on aeg hakata Euroopa põlve uueks looma!" Ja Euroopa ei ole ametnike Brüssel, vaid imeilus kontinent Lissabonist Uuraliteni, millel on niigi palju erinevaid rahvusi ja kombeid. Jutud vajadusest seda mitmekesistada džunglirahvastega on puhas üleskutse genotsiidile.
Palju aega ja miljoneid inimelusid on päästmatult hukatusse vajunud, ent kuni Londoni Westminster Abbeyst, Pariisi Jumalaema kirikust, Moskva Vassili kirikust ja Tallinna Toomkirikust ei ole veel tehtud mošeesid, on meil lootust. Me kõik tahame muutusi, aga keegi meist ei taha ise muutuda. Kodanikud! See on vale lähenemine! Euroopa päästmine on meist igaühe ülesanne, sest võimulolevad parteid ja nende kaasajooksikud ei ole sellest huvitatud. Ärge lootke nende peale, vaid iseendale ja Loojale, kelle käes on abi. Kelle käes on rahvaste saatus ja kes annab oma käe neile, kes hoolitsevad oma ligimese ja iseenda eest.