Peab tegema maksimaalse pingutuse, et rünnakud ei korduks. – Radikaliseerumine on lastud liiga kaugele minna. – Seni, kuni püsib ebastabiilsus islamimaailmas, seni on ka pinnast nii äärmusideoloogia levikuks kui uuteks terrorirünnakuteks. – Alistumise eestkõnelejad ei tohi riiki juhtida! – Eesti valitsus peab Euroopa Liidu eesistumisel keskenduma pseudoteemade asemel immigratsioonikriisile. – Objektiiv vahendab Eesti poliitikute reaktsioone 3. juuni hilisõhtul Londonis toimunud terrorirünnakutele.
Välisminister Sven Mikser (SDE) – peab maksimaalselt pingutama, et rünnakud ei korduks
Välisministeeriumi pressiteatest:
Välisminister Sven Mikser mõistis hukka terrorirünnaku Londonis, kus hukkus esialgsetel andmetel 6 ja sai vigastada ligi 50 inimest.
"Mõistan karmilt hukka selle jõhkra ja ebainimliku terrorirünnaku. On äärmiselt kurb ja šokeeriv, et sellistel rünnakutel on jätkuvalt kohta meie ühiskondades," ütles Mikser. "Rahvusvaheline kogukond peab tegema maksimaalse pingutuse, et need ei korduks," rõhutas ta.
"Tunnen südamest kaasa rünnakus hukkunute ja kannatanute peredele ja lähedastele ning kogu Ühendkuningriigi rahvale. See tragöödia puudutab meid kõiki," lisas välisminister.
Urmas Paet (Reformierakond) – radikaliseerunud islamistid Euroopas ei püsi vagusi
Endine välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige postitas Facebookis järgmise mõtteavalduse:
Kolmas terrorirünnak Suurbritannias viimase kolme kuu jooksul peab andma ühese signaali, et leebuseaeg islamistlike radikaalide osas peab lõpuks läbi saama.
Järjest sagenevad terroristlikud rünnakud Euroopa linnades ja viimasel ajal just Suurbritannias on tõsine sõnum äärmusluse levikust ja sügavusest Euroopas. Need vähemalt tuhanded radikaliseerunud islamistid, kes Euroopas on, ei püsi enam vagusi.
See nõuab politseilt ja eriteenistustelt veelgi tõsisemat pingutust, et äärmuslasi takistada ja võimalikult varases staadiumis isoleerida.
See on politseiasutustele nii rahvuslik kohustus kui rahvusvahelise infovahetuse ja koostöö küsimus. Suurbritannia on selles osas eriti keerulises olukorras. Riigis on radikaliseerunud islamistide arv suhteliselt suur, samas läheb poliitilise juhtkonna suur aur Brexitile ehk võrreldes oma ühiskonna julgeolekuküsimustega teisejärgulistele asjadele.
Selles kontekstis tuleb ka meenutada, et Euroopa Liidu liikmelisusel pole mingit pistmist ei riikide, seal hulgas Suurbritannia senise immigratsioonipoliitikaga väljastpoolt Euroopat ega ka integratsiooni ja politseilise ennetustööga. Need kõik on olnud rahvuslikus pädevuses.
Iga viimase aja terrorirünnaku järel kuuleme riigijuhtide lauseid, et terroristid ei saa meie igapäevast elukorraldust segada ja et elu läheb edasi. Iga uue rünnakuga muutuvad need laused aga järjest mõttetumaks. Milline ema või isa lepiks oma lapse hukkumisega terroristi käe läbi, milline laps saab öelda, et elu läheb samamoodi edasi, kui ta isal või emal on terroristi poolt kõri läbi tõmmatud.
Selle lause kordamine, et terrorism ei saa meid segada, mõjub järjest enam justkui õlakehitusena, et midagi ei saagi teha. Ja see hoiak ei ole kindlasti võit terroristide üle.
Radikaliseerumine on lastud mitmes Euroopa riigis liiga kaugele, sest liiga kaua on sellele läbi sõrmede vaadatud.
Radikaliseerumine on lastud mitmes Euroopa riigis liiga kaugele, sest liiga kaua on sellele läbi sõrmede vaadatud. Seda keerulisem on nüüd olukorda taas kontrolli alla saada. Aga mingit muud võimalust enam ei ole.
Ainuke tegelik vastus Euroopat viimasel paaril aastal tabanud terrorirünnakutele on võtta radikaalid väga tõsise pideva vaatluse ja surve alla. Kuidagi liiguvad neile näiteks tänases Euroopas ka relvad ja lõhkeaine. Ainult järjekindel ennetustöö ja vastusurve edasise radikaliseerumise peatamiseks Euroopas saab olla vahend, mis mõne terroriteo ära hoiab. Reageerima peab hoopis varasemas staadiumis, kui seni on seda harjutud tegema.
Idaeurooplaste väljaajamine ja Euroopa Liiduga kemplemine on ka Suurbritanniale täna selgelt teisejärgulised teemad. Esmane peab igale riigile olema oma inimeste julgeoleku tagamine.
Turvatunde puudumine õõnestab kiiresti usaldust olemasolevate poliitiliste juhtide suhtes ja valitsuse legitiimsust. Tark oleks seda edasiste terrorismi- ja radikaliseerumisvastaste sammude tegemisel silmas pidada.
Sügav kaastunne terrorirünnakutes hukkunute lähedastele.
Marko Mihkelson (IRL) – seni, kuni püsib ebastabiilsus islamimaailmas, jätkuvad rünnakud
Riigikogu väliskomisjoni esimees kommenteeris Facebookis:
Seni, kuni püsib ebastabiilsus islamimaailmas, seni on ka pinnast nii äärmusideoloogia levikuks kui uuteks terrorirünnakuteks Euroopas ja mujal. Mida teha? Terroritõrjel tuleb jätkata eriteenistuste tugevdamist ja nende omavahelist koostööd ning lääneriigid peavad enam panustama radikaliseerumise vastasesse tegevusse. Väga suur vastutus on Euroopa riikide islamikogukondade juhtidel. Strateegiliselt tuleb aga läänemaailmal mõista, et Lähis-Idast taandumine ei vähenda terroriohtu kodus. Ja üksnes Islamiriigi hävitamine ei ole lahendus.
Jaak Madison (EKRE) – alistumise eestkõnelejad ei tohi riiki juhtida!
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees reageeris Facebookis:
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) teatas täna ajakirjanduse vahendusel, et me peame valmis olema, et terrorioht jääb Euroopas püsima ajani, mil islamimaailmas saabub midagigi, mis sarnaneb stabiilsusele ja rahule.
Nii allaheitlikku juttu ei oleks oodanud isegi hääbuva IRL-i esindajalt. Sisuliselt kutsub Mihkelson üles meid leppima rahvamassidesse kihutavate autode ja läbilõigatud kõridega. On selge, et mingisugust islamimaailma rahuajastut nähtavas tulevikus ei saabu.
Mihkelson ja IRL võivad terrorismiga leppida, aga meie mitte. Muidugi ei ole võimalik Euroopas terrorismist jagu saada üleöö, sest avatud uste poliitika ja võõrastest kultuuridest pärit inimeste sissevedu on kestnud aastakümneid.
Islamiterrorismi väljajuurimiseks on vaja aru saada kahest lihtsast asjast: islam ei kuulu Euroopasse ja moslemi-immigrantide Euroopasse lubamine tuleb lõpetada. Piirid tuleb võtta kontrolli alla. Kuni seda ei tehta, plahvatavad pommid ja välguvad noad üha tihemini ja üha rohkemates Euroopa riikides.
Kuritegelikud on need poliitikud ja ametnikud, kes räägivad, et Eestit terrorism ei ähvarda, sest meil polevat sellist islamikogukonda. Neis Euroopa riikides, kus praegu hukkuvad süütud inimesed, ei olnud mõnikümmend aastat tagasi arvestatavaid islamikogukondi. Kogukonnad tekivad aegamisi multikultiaktivistide avatud uste poliitika tulemusel. Kui esimesed pommid plahvatama hakkavad, on juba hilja.
Eesti ennetustöö peab algama täna ja selleks on kvoodipagulaste vastuvõtu lõpetamine ja piirikontrolli tugevdamine. Takistada tuleb Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika päritolu inimeste kogukondade teket.
Eesti ennetustöö peab algama täna ja selleks on kvoodipagulaste vastuvõtu lõpetamine ja piirikontrolli tugevdamine. Takistada tuleb Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika päritolu inimeste kogukondade teket.
Samuti on ennetustööks Mihkelsonide ja Mikserite sarnaste europoliitikute võimalikult kiire pingile saatmine. Alistumise eestkõnelejad ei tohi riiki juhtida!
Mart Helme (EKRE) – Briti terrorilaine nõuab radikaalset poliitikamuutust
Konservatiivse Rahvaerakonna esimees saatis toetajatele järgmise kirja:
Laupäeval Londonis toimunud terrorirünnaku järel tuleb Euroopa valitsustel ja avalikkusel loobuda õõnsast mantrast, et me ei lase end hirmutada ja me keeldume end muutmast, vastasel korral kaotavad valitsused legitiimsuse ning avavad tee omakohtule.
Euroopa riigid peavad endale tunnistama, et on multikultuursuse väärastunud ideoloogia tõttu importinud miljoneid võõrkultuuri esindajaid, kes ründavad vägivaldselt Euroopa põlisrahvaid. Samas ei võimalda kõikehõlmav poliitiline korrektsus rääkida probleemi olemusest või pakkuda lahendust, tekitades poliitilise paralüüsi. Selleks, et Euroopa rahvaste tapatalgud lõpetada ning vaba ja turvaline ühiskonnakord saaks säilida, tuleb kõigepealt otsustavalt lükata tagasi multikultuursuse ideoloogia ja poliitilise korrektsuse kaanonid.
Tähtis on teha loogiline järelduste rida: terroristid tapavad eurooplasi; terroristid kannavad islami ülemvõimu ideoloogiat; islami terroristid on Euroopasse saabunud immigratsiooni abil. Järelikult on juurprobleem immigratsioon ja tekkida jõudnud immigrantide kogukonnad. Islami terroristid tapavad aina rohkem ka olukorras, kus nad on omandanud mõne Euroopa riigi kodakondsuse ja ühiskondades, mis on nende suhtes olnud sallivad ja avatud. Loosung „me ei lase ennast muuta!" garanteerib Euroopa islamiseerumise kiirenevas tempos ja kasvavate inimkaotustega põlisrahvale.
Konservatiivne Rahvaerakond nõuab valitsuselt, et Euroopat tabanud immigratsiooniinvasiooni olukorras tuleb taastada piirikontroll kõigil Eesti piiridel, kaasa arvatud Euroopa Liidu sisepiiridel. Valitsus peab rangelt järgima meie immigratsioonikvooti, mida viimastel aastatel on ületatud enam kui viiekordselt. Eesti inimeste turvalisuse nimel on dokumendi esitamine piiril väike ohverdus. Me ei nõustu ettepanekutega niigi suureks paisutatud julgeolekuasutustele veelgi suurema võimu andmist tavakodanike järel nuhkimiseks. See on tee totalitaarsesse ühiskonda. Viimased kaks terrorirünnakut Inglismaal tõestavad, et ka kõige võimsamad luureorganid ei taga kodanike turvalisust, küll aga vähendavad nende kodanikevabadusi. Otsustavalt tuleb asuda lammutama massilist inimkaubanduse võrgustikku, millega seotud korruptsioon ulatub Euroopa poliitilisse ladvikusse.
Eesti valitsus peab Euroopa Liidu eesistumisel keskenduma pseudoteemade asemel immigratsioonikriisile ning sellele, et saavutada illegaalse piiriületuse lõpp ja käivitada saabunud immigrantide tagasisaatmine.
Eesti valitsus peab Euroopa Liidu eesistumisel keskenduma pseudoteemade asemel immigratsioonikriisile ning sellele, et saavutada illegaalse piiriületuse lõpp ja käivitada saabunud immigrantide tagasisaatmine. Ühtlasi tuleb loobuda ekslikust arusaamast, et kodakondsus määrab inimeste lojaalsuse. On selge, et väga paljud taolised uuskodanikud on tegelikult lojaalsed enda või oma esivanemate päritolumaadele ja islami ülemvõimu ideoloogiale. Euroopa riigid peavad asuma kergekäeliselt jagatud kuid ebalojaalseks osutunud isikutelt kodakondsuse ära võtmisele ning väljasaatmisele nende või nende esivanemate päritolumaadesse.