"See üks tüdruk, üks noor tüdruk, kes tuli – 19, võibolla 20 aastat vana… Nad ei tahtnud lapsi saada, ei tema ega see mees, kellega ta koos elas," meenutab omal ajal Planned Parenthoodis leiba teeninud Myra Neyer ja lisab, et "see mees oli vanem."
Ja "ta tuli ja me … tegime ultraheli ja siis selgus… Ta sai teada, et ühe lapse asemel oli hoopis neid neli. Ja mitte lihtsalt neli, nad olid kõik identsed."
Neyer, kel on endal viis last, meenutab, et see tüdruk ei tahtnud tegelikult aborti teha, aga "poiss" pressis peale.
Olukord oli pingeline ning Neyer protseduurile alla ei kirjutanud. "Ta läks siis ära ja see mees viis ta lihuniku juurde, nagu mina seda nimetaks, ühte teise kohta, ja nad andsid talle misprostooli ja siis järgmisel päeval ta tuli tagasi, valudes ja verejooksuga."
Nad pidid töö lõpule viima ning Neyer nägi, et "tal oli olnud vähemalt 15. või peaaegu 16. rasedusnädal, need beebid olid suured… kaks neist hoidsid teineteisest kinni. Nad kõik olid poisid ja nad hoidsid üksteisest kinni ja vähemalt ühe puhul pidime me hoolikalt kontrollima, kas kõik tükid on käes. See oli lihtsalt kohutav.
Ja see pilk tema silmis, kui see kõik läbi oli… otsekui olnuks ta ära kusagil, kadunud. Ma mäletan, kuidas ma ta sõbra autosse aitasin, ja ta pilgus oli tühjus."
Nüüd aitas.
"Ma ei olnud iial midagi sellist näinud. Me olime abilisega seina vastu köögakil ja lihtsalt nutsime. Me lihtsalt konutasime seal tükk aega ja nutsime nende laste pärast.
Ma nii mäletan, kuidas ma kogu aeg kordasin, et "See on laps, see on laps, see näeb täpselt nagu laps välja…"," meenutab aborditööstusega lõpparve teinud naine.