Esmaspäeva, 12. märtsi keskpäeval kogunes Toompeale üle saja kodaniku, et nõuda 1934. aasta riigipöördega kaotsi läinud rahvaalgatuse ja -hääletuse õiguse taastamist. Meeleavalduse korraldas sihtasutus Terve Rahvas.
"Ega rahvaalgatust, tänapäeval tuntud ka kui otsedemokraatia, poleks tegelikult vajagi, kui esindusdemokraatia suudaks täita endale võetud kohustusi ning nende mittetäitmise korral vastutada vigade eest," kõneles meeleavaldusel üles astunud Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand.
Ajaloolase ja poliitikakommentaatori Toomas Alatalu hinnangul võib julgelt öelda, et võim ja valitsus ei tea, mida nad teevad. Seetõttu on vaja kontrolli rahva poolt. "Rahvaalgatuse suur mõte ongi selles, et kui võim teeb küsitavaid otsuseid, siis on rahval õigus operatiivselt reageerida," tõdes meeleavaldusel kõnelejana osalenud Alatalu ja meenutas, et Šveitsis on süsteem paigas ning igal aastal saab määratud ajal panna küsimusi rahvahääletusele.
"See on tegelikult ju kõige efektiivsem kontroll jooksva poliitika üle," tõstis Toomas Alatalu esile otsedemokraatia peamist voorust.
"Meeleavalduse päevaks pole mitte juhuslikult valitud 12. märts. See on päev, mil 84 aastat tagasi, 1934. aastal, toimus autoritaarne riigipööre, mille korraldasid riigivanem Konstantin Päts, kindral Johan Laidoner ja sotsiaaldemokraat August Rei. Põhiseadusliku korra vastases riigipöördes läks palju muu väärtusliku kõrval kaotsi ka 1920. kui ka 1933. aasta põhiseadustega garanteeritud rahvaalgatuse õigus," rääkis meeleavaldusel kõnelenud Objektiivi toimetaja Markus Järvi.
Varro Vooglaid toonitas meeleavaldusel, kuidas Pätsi, Laidoneri ja Rei riigipöörde eelne põhiseadus tagas kolm konkreetset vahendit, mille kaudu teostada oma staatust kõrgeima riigivõimu kandjana.
"Neist esimene, ja minu hinnangul kõige ebaolulisem, oli riigikogu valimise õigus. Teiseks oli võimalik teostada oma staatust kõrgeima riigivõimu kandjana rahvahääletuse õiguse kaudu, kolmandaks aga rahvaalgatuse õiguse kaudu. 1933. aasta põhiseadus lisas nendele veel õiguse valida riigipead. Kui ma küsin, kui mitu nendest neljast vahendist on täna alles jäänud, siis vastus on: ainult üks, ehk riigikogu valimise õigus," tõdes Varro Vooglaid meeleavaldusel.
"Ükski poliitik ei tagasta rahvale võimu. Rahvas peab selle võimu võtma. Poliitikutele ei tohi jätta valikutki," ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme Objektiivile. "Kuigi Eesti demokraatial on omad hädad, siis meil on ikkagi järel sõnavabadus ja organiseerumisvabadus. Meil on võimalus organiseeruda surve avaldamiseks nende poliitikute ja parteide vastu, kes ei tunnista meie põhiseaduse üht kõige olulisemat punkti: võim kuulub rahvale," rääkis Martin Helme.
Sihtasutuse Terve Rahvas nõukogu esimehe ja ajaloolase Jaak Valge hinnangul on meeleavaldus rahvaalgatuse taastamiseks igati õnnestunud. "Siia on tulnud hoolimata halvast ilmast meie poolt prognoositud ulatuses rahvast. Teiseks meeldib mulle väga see, et rahvaalgatuse õigust nõuavad väga erinevate poliitiliste vaadetega inimesed. See spekter on nii lai. See näitab seda, et otsedemokraatial on ühiskonnas suur kõlapind, hoolimata sellest, kas inimesed on vasak- või parempoolsete vaadetega," ütles Jaak Valge Objektiivile.
Rahvaalgatusõiguse taastamist taotleval meeleavaldusel astusid kõnedega üles sihtasutuse Terve Rahvas tegevjuht Joonas Laks ja nõukogu esimees Jaak Valge. Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand, Objektiivi toimetaja Markus Järvi, bioloog ja teadur Kai Künnis-Beres, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme, Vabaerakonna esimees Artur Talvik, ajaloolane ja väliskommentaator Toomas Alatalu, Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe, kodanikuaktivist Jaan Hatto, Riigikogu vabadussõdalaste toetusrühma liige Henn Põlluaas ning sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid.
Meeleavalduse korraldas otsedemokraatiat edendav SA Terve Rahvas.
Toimetas Markus Järvi