Malle Pärn. Foto: Scanpix

Meil on ainult üks võimalus, kuidas rahumeelselt ja mõistlikult edasi minna: kuulutame välja amnestia. Hakkame otsast peale. Hakkame viisakalt suhtlema, püüame üksteisest lugu pidada, kirjutab Malle Pärn konservatiivide vastast hüsteeriat kommenteerides. 

Meie praegune poliit-meediatornaado vääriks sügavamat analüüsi. Objektiivset, loomulikult. Mõni arukas tudeng võiks sel teemal doktoritöö kirjutada. Psühholoogias, või psühhiaatrias.

Liberaalid ahastavad: "Võtate äärmuslased valitsusse?" "Olete jah natsid!" "Jüri, kas sul häbi pole?" "Demokraatia on ohus!"

Mis argumendid need on? Need on enesevalitsuse kaotanud poliitkarjeristide hüsteerilised hüüatused, aga hüsteeria tuleks küll poliitikast kaugel eemal hoida. 

Millised äärmuslased, kus nad meil on? Kas meil plahvatavad pommid, kas põletatakse autosid, kas loobitakse massiliselt inimesi tänaval kividega, nagu Euroopas? Neid seal, kes nii käituvad, miskipärast ei nimetata äärmuslasteks, nemad on kallid külalised, eliit-inimesed, keda ei tohi isegi õige nimega nimetada. Kelle pahategusid ei tohi mainidagi, kelle agressiivsetele rünnakutele ei tohi vastu hakata. 

Pikalt kirjutati ühes laupäevases Postimehes, lugesin, sest rongis jagati lehte tasuta – Rwanda veresaunadest, mis toimus üksjagu aastaid tagasi. Paremäärmuslased panid seal terve hulga massimõrvu toime. 

Keda EKRE on tapnud, ja mitu pommi on ta lõhkema pannud, et teda aina äärmuslaste hulka topitakse?

EKRE ei ole mitte ühtki äärmuslikku poliitvõtet kasutanud, ei ole rahvast kutsunud barrikaadidele, ei ole kedagi rünnanud, ei ole kedagi isegi laimanud ega roppude sõnadega sõimanud. Kriitika ei ole laim! Protest ühiskonnakorralduse aluste lõhkumise vastu ei ole rahvavaenulik tegevus. Vastupidi. See on rahva kaitsmine ohtliku düstoopia eest. 

Nimetame asju õigete nimedega! See sõda, mis meil praegu käib, on äärmuslaste mäss normaalse elukorralduse vastu.

Äärmuslikke poliitvõtteid kasutavad praegu need, kes omaenda rumala ja ülbe käitumise tõttu on valitsuse moodustamise protsessist kõrvale jäetud. Laimamine, vastaste sõimamine natsideks, rassistideks, homofoobideks, kremli käsilasteks ja nii edasi, rahva hirmutamine räigete valedega, pidev verbaalsete kivide loopimine valitsuse moodustajate pihta – just see on äärmuslik käitumine. Kuni oma rahva halvustamiseni, häbistamiseni, oma riigi maine mustamiseni välismaal, mida võiks kokkuvõttes nimetada riigivastaseks tegevuseks. 

Nad tahavad kehtestada uut maailmakorda, ära muuta perekonna mõisted, inimesed ümber nimetada seksuaalideks nende liikide järele, lapsed oma identiteedi üle segadussse ajada, lasteaiast peale panna nad seksile mõtlema. Naised ja mehed omavahel ära segada, kogu klassikaline moraal ja eetika prügikasti visata. 

Juba on kõigilt sündivatelt lastelt ära võetud ema ja isa? Kas saab olla veel midagi äärmuslikumat ja hävitavamat? Kooseluseadus ei võta kelleltki midagi ära? Lastelt on ära võetud turvalisus ja identiteet! 

Andres Kuusk tegi "Esimeses stuudios" hea käigu, küsis Ossinovskilt, kas sotsid on nõus "ulatama EKREle sõbrakätt", ja sai vastuseks, et nemad on sõbrad kõigiga, kes järgivad "liberaalse demokraatia õigusriigi põhimõtteid, kus kõik inimesed saavad end tunda turvaliselt." Teisisõnu: oleme sõbrad nendega, kes on meiega sõbrad, kes mõtlevad nii nagu meie. 

Eks ole ilmekas ja aus vastus: liberaalne demokraatia on järelikult võltsliberaalia diktatuur? 

Selles nõndanimetatud "liberaalses demokraatias" kehtib demokraatia ainult liberaalidele, kõigi teiste jaoks on see suletud süsteem. Täpselt nagu see "kõigieesti". Kui sa ei ole nagu meie, siis oled sa paaria. Ainult nendega suhtleme, kes mõtlevad nii nagu meie. Konservatiiv on igal juhul verivaenlane. Midagi peale brüsseli programmi ei mahu võltsliberaalide peadesse.

"Liberaalne demokraatia" on meie poliit-äärmuslastele vaid tühjaks katteloosungiks. Demokraatia peaks olema erinevate poliitiliste vaadete rahumeelne ja tasakaalustatud süsteem. 

Ossinovski vastus on iseendaga vastuolus, nagu sotside võltsloosungid ikka, sest võltsliberaalia diktatuuris ei saa kõik inimesed end kunagi turvaliselt tunda. Seda me ju näeme praegu iga päev. Turvaline elu on selles düstoopias ainult liberaalide "eliitgruppidel". 

Piinlik peaks olema meie praeguses olukorras mingit ebaviisakat käitumist ette heita ainult EKREle! Kõik peaksid ennast peeglist hoolikalt üle vaatama! Kanakarja-kambakas on meil juba nagu rahvusspordiks kujunenud. 

Meil on ainult üks võimalus, kuidas rahumeelselt ja mõistlikult edasi minna: kuulutame välja amnestia. Hakkame otsast peale. Hakkame viisakalt suhtlema, püüame üksteisest lugu pidada! 

See üleskutse, nagu kõik mu eelmised üleskutsed mõistlikule dialoogile –  jääb küll vist jälle hüüdjaks hääleks kõrbes. Liberaalid on näidanud, et nad ei ole suutelised selliseid tekste mõistma.