Haridustegelane ja ajakirjanik Alex Newman selgitab väljaandes The Epoch Times, kuidas juhul kui maailm läheb kaasa ÜRO ja WEFi "jätkusuutlike" toidutootmise programmidega, ootab seda ees totalitarism, majanduskaos ning näljahäda.
Paljud eksperdid leiavad, et põhjus, miks võimud Hollandis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Sri Lankal ja mujal talupidajaid regulatsioonidega üha agressiivsemalt ründavad, peitub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) "Agenda 2030" jätkusuutliku arengu eesmärkides ning selle Maailma Majandusfoorumisse (World Economic Forum; WEF) koondunud partnerite tegevuses.
Kui lähemalt vaadata, siis mitu punkti ÜRO 17 jätkusuutliku arengu eesmärgist (Sustainable Development Goals; SDG) on üle maailma talunikke, loomakasvatajaid ja toidutootjaid ahistavate poliitikate taga.
SDGde taga on omakorda Hiina Rahvavabariigi kommunistliku partei kõrged ametnikud, kes on lisaks ühed kõige jõulisemad SDGde üleilmsed jõustajad.
Eksperdid hoiatavad, et kui ÜRO mahitavatele põllumajanduse ja toidutootmise jätkusuutlikkuse poliitikatele lõppu peale ei tehta, toob see kaasa majanduskaose, eluks vajalike tarbekaupade puuduse, laiaulatuslikud näljahädad ning tohutu isikuvabaduste piiramise.
Tänaseks on miljonid inimesed maailmas silmitsi toidupuudusega ja ametnike sõnul muutub aasta lõpu poole olukord veelgi hullemaks.
Kõige selle taga on selge plaan
Üleilmsete toidutootmise ja majanduse jätkusuutlike eesmärkide rakendamise raames nähakse ÜRO dokumentides isegi ette üksikiskute maa omamise märkimisväärne piiramine.
ÜRO selgitab oma SDG veebilehel, et 2015. aastal vastu võetud eesmärke "valmistati ÜRO ja riikide koostöös ette aastakümneid".
Üks esimestest kohtumistest, millel üritati välja mõelda, mida "jätkusuutlikkuse" kava tähendab, oli 1976. aastal toimunud Habitat I nimeline ÜRO inimasustuste konverents, millel võeti vastu Vancouveri deklaratsioon.
Viidatud deklaratsioonis sätestati, et "maad ei tohi käsitleda tavalise inimeste omanduses oleva varana" ja maa eraomand on "peamine varade kuhjumise ja kontsentreerumise vahend, mis põhjustab sotsiaalset ebaõiglust".
"Avalik kontroll maavalduste üle on selle tõttu hädavajalik," teatati deklaratsioonis, mis on sissejuhatus WEFi kurikuulsale "ennustusele", et 2030. aastaks "ei oma keegi midagi".
Loendamatu hulk ÜRO agentuure ja ametnikke on sellest ajast saadik loonud oma "jätkusuutlikkuse" nägemusi, mille hulgas on näiteks energiatarbimise, lihasöömise, reisimise, eluruumide suuruse ning materiaalse jõukuse märkimisväärne piiramine.
Ekspertide sõnul teevad paljud maailma rikkaimad ettevõtted ja suurimate korporatsioonide juhid koostööd Hiina Rahvavabariigi ning muu maailma kommunistidega, et tsentraliseerida maailma toidutootmine ja lõpetada sõltumatute talupidajate tegevus.
ÜRO ja WEFi "jätkusuutlike" maailmamuutmise kavade kriitikute sõnul pole neil midagi tegemist keskkonnahoiu ega kliimamuutustega, vaid nende eesmärgiks on toidu, põllumajanduse ning inimeste kontrollimine.
Keskkonnahoiu ja arengu avalikele poliitikatele pühendudnud mõttekoja Konstruktiivse Homse Komitee (Committee for a Constructive Tomorrow; CFACT) juhi Craig Ruckeri sõnul "pole viidatud agenda eesmärgiks maailma päästmine, vaid inimeste kontrollimine". Ta lisas, et nii soovitakse koondada rahvusriikide ja rahvusvaheline võim väikese grupi inimeste kätte.
ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärgid – Agenda 2030
ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärgid, mille kohta kasutatakse tihti nime "Agenda 2030", võeti ÜROs liikmesriikide poolt vastu 2015. aastal ja neis sätestatakse, et tegemist on "maailma muutmise" juhistega. Samuti on Agenda 2030. nimetatud ÜRO tippametnike poolt "inimkonna päästeplaaniks" ja üleilmseks "iseseisvuse deklaratsiooniks", ning selle 17 punktis on sätestatud 169 eesmärki, mis puudutavad majanduse ja inimeste elu kõiki valdkondi.
"Kõik riigid ja sidusrühmad, kes tegutsevad koostööpartnerluses, rakendavad käesolevat kava," seisab dokumendi preambulis. Järjekindlalt korratakse, et "mitte kedagi ei jäeta maha".
Näiteks 10. eesmärk "vähendatud ebavõrdsused" nõuab nii rahvusliku kui rahvusvahelise rikkuse ümber jagamist ja "põhimõttelist muutust viisides, kuidas meie ühiskonnad toodavad ja tarbivad kaupu ning teenuseid".
Valitsuste ära kasutamine kogu majandustegevuse ümberkorraldamiseks on SDGde elluviimiseks kriitilise tähtsusega. 12. eesmärgis nõutakse näiteks "jätkusuutlikku tarbimist ja tootmismustreid".
12. eesmärki täpsustavates punktidest mitmed puudutavad otseselt põllumajanduspoliitikaid ja muuhulgas nõutakse "jätkusuutlikku haldamist ning loodusressursside tõhusat kasutamist".
Üheks olulisemaks nõudmiseks on dokumendis "keskkonnaalaselt terviklik kemikaalide kasutamine ja kõikide jäätmete käitlemine nende eluea jooksul vastavalt kokku lepitud rahvusvahelistele raamistikele". Mille tulemusena peavad inimesed ja eriti talupidajad "inimestele ja keskkonnale kahjulike mõjude tõttu märkimisväärselt vähendama kemikaalide õhku, vette ning maapinda jõudmist".
Talunike vastase sõjana nähakse ka punkti 14 (elu allpool veepinda), mis võtab sihikule merede ja ookeanide igat liiki reostuse, "eriti mis pärineb maapinnal toimuvast tegevusest, mille hulgas on … väetiste reostus". ÜRO kirjeldab põllumajandust ja toidutootmist järjekindlalt ohuna ookeanidele.
ÜRO allasutus Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (Food and Agriculture Organization; FAO), mida juhib Hiina RV kommunistliku partei endine põllumajanduse- ja maaelu aseminister Qu Dongyu, on põllumajanduse ja toidutootmise ründajate eesotsas.
2014. aasta raportis "Ehitades ühist jätkusuutliku toidu ja põllumajanduse nägemust: põhimõtted ja lähenemised" (Building a Common Vision for Sustainable Food and Agriculture: Principles and Approaches), kutsub FAO üles põllumajanduse mahukale väetiste, kahjurite- ja umbrohutõrjevahendite ja vee kasutamise ning heitmete vähendamisele.
Näitena, kuidas põllumajanduse peab ümber tegema selleks, et ÜRO peaks seda jätkusuutlikuks, teatab FAO raport, et "lämmastikväetiste liigne kasutamine on peamine vee saastumise ja kasvuhoonegaaside heitmete põhjus".
ÜRO SDG punktis number 2 "null nälga" nõutakse "jätkusuutlikku põllumajandust" ja "jätkusuutlikku toidutootmist".
Punktis number 6 nõutakse "jätkusuutlikku veevarude haldamist", mille eesmärkide hulgas põllumajanduse veekasutuse vähendamine.
Kuna ÜRO näeb põllumajandust ja toidutootmist ühe suurema "inimtekkeliste" kliimamuutuste põhjustajana, on antud kontekstis oluline ka 13 punkt "kliimategevus", millega nõutakse riikide valitsustelt, et need "integreeriksid kliimamuutuste meetmed riiklikesse poliitikatesse, strateegiatesse ja planeeringutesse".
SDG 15. punkti "elu maapinnal" täpsemad eesmärgid puudutavad samuti põllumajandust ja toidutootmist.
Vastusena ÜRO bioloogilise mitmekesisuse kokkulepetele on Euroopa Liit kehtestanud mitmeid elurikkuse programme, nagu näiteks Natura 2000 ja elurikkuse strateegia aastani 2030, millele rõhuvad näiteks talupidajatega peetavas vägikaikaveos Hollandi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused.
ÜRO kiitleb lisaks avalikult enda rolliga, kuidas organisatsioonil on õnnestunud Sri Lanka põllumajandus SDG-de järele ümber korraldada. Täna kannatab riik majanduskaose, nälja ja rahvarahutuste käes, mille põhjustajaks on nimetatud "jätkusuutlikkuse" programmid.
Suurem osa maailma riikidest on teatanud, et nad kavatsevad kirjutada SDG-d enda seadustesse ja regulatsioonidesse.
Partnerlus Maailma Majandusfoorumiga
ÜRO kavade läbiviimisele aitavad kaasa mitmesugused "sidusrühmad" (stakeholders), mis on "avaliku- ja erasektori partnerluse" kaudu jätkusuutliku arengu režiimi kehtestamisel üliolulise tähtsusega.
Selliste sidusrühmade seas on kesksel kohal WEF, mis on alates 2020. aastast reklaaminud ühiskonna totaalse ümbertegemise kava, mida nimetatakse "Suureks Lähtestamiseks". 2019. aastal sõlmis WEF ÜROga strateegilise partnerluse lepingu, mille eesmärgiks on maailma ärijuhtide kogukonnas ja ärimaailmas Agenda 2030 maksma panemine.
WEF pole oma eesmärke salanud. Hiljuti käivitas see "toidutegevuse allianssi" (Food Action Alliance; FAA), mis teatab oma võrguleheküljel, et Agenda 2030 "on kooskõlas FAA eesmärkidega luua SDGdega kooskõlas olev vastupidav ja kestev platvorm paljude sidusrühmade toidusüsteemide tegevusele".
2021. aasta septembris toimunud ÜRO toidusüsteemide konverentsil üllitas FAA oma eesmärke kirjeldava raporti "Toidusüsteemide muutmise sidusrühmade koostöövõrgustiku juhtkonna agenda (A leadership agenda for multi-stakeholder collaboration to transform food systems).
WEFi "huvi" toidusüsteemide vastu ulatub rohkem kui kümne aasta taha. 2010. aastal üllitas see uuringu, milles kirjeldati põllumajanduse uut "visiooni", milles oli sidusrühmade jaoks esitatud ka "teekaart". WEFi toidusüsteemide ümberehitamise programmides löövad kaasa maailma suurimad toidutootmisettevõtted ja loendamatu arv toidukaubamärke.
FAA ja WEF on oma eesmärgiks seadnud maailma "jätkusuutliku" ära toitmise.
"Sidusrühmade" all mõistab WEF valitsusi, ettevõtteid ja vabaühendusi, mida suuremal osal juhtudest rahastavad need samad valitsused ning ettevõtted.
WEFi jätkusuutliku tuleviku kujundamise partneriteks on toidutootmishiiud Coca-Cola, Unilever, Gatesite sihtasutus ja Rockefelleri sihtasutus.
Oma toiduprogrammi jõustamiseks on WEF asutanud üle maailma nõndanimetatud "toiduinnovatsiooni keskuseid" (Food Innovation Hubs).
SDG-d ahistavad talupidajaid üle maailma ja eriti vastikult mõjuvad need väiksematele ning sõltumatutele toidutootjatele.
Objektiiv avaldas 2020. aasta lõpus Saksa majandusteadlase Antony P Mulleri selgituse, kuidas ÜRO eesmärgiks on asutamisest peale olnud eugeeniline rahvastikukontroll ja totalitaarse ühtse maailmakorra kehtestamine.
Tõlkis Karol Kallas