Illustratsioon: denbelitsky/Bigstockphoto.com

Vastupidiselt Jüri Ratase väidetele käsitleb Kontrollikoja raport maanteelt raudteele suunduvat kaupa ning rõhutab, et ümbersuunamise toimumiseks on vajalik muuhulgas üle vaadata teemaksude poliitika, osutab kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust (ARB).

Euroopa Kontrollikoda leidis eile avaldatud raportis, et Rail Balticu tasuvus on küsitav. Peaminister Jüri Ratas väitis aga, et “raport ei võta arvesse näiteks seda, et Tallinn-Pärnu vahelises suunas ca 1000 rekkat päevas läheb siis maanteelt ära raudteetranspordile.”

Vastupidiselt peaministri väitele kirjutab Euroopa Kontrollikoda oma raportis: “ Rail Baltica 2017. aasta kulude-tulude analüüsi kohaselt on raudteekaubaveo maht 2030. aastal ligikaudu 15 miljonit tonni ja 2055. aastaks kuni 25 miljonit tonni (ligikaudu kolmandik sellest on Balti riikide sisene, kolmandik kaubavedu Soomest ja kolmandik transiitliiklus naaberriikidest).”  

Kontrollikoja poolt viidatud kaubamahud pärinevad Ernst & Youngi tasuvusanalüüsist, mille kohaselt Rail Balticu kaubavoog pärineb maanteelt raudteele ülekolivatest kaubamahtudest. Sellele on üles ehitatud Rail Balticu sotsiaalmajanduslik tasuvus ja seega võtab ka Euroopa Kontrollikoda arvesse just maanteelt raudteele ümbersuunatavat kaupa, osutab ARB.

Kontrollikoda on oma varasemates raportites korduvalt välja toonud probleemi, et hoolimata suurtest raudtee investeeringutest Euroopas ei ole kaup maanteelt raudteele liikunud.  Kuigi kontrollikoda ei välista maanteekauba raudteele liikumist, on nad selgitanud, et selleks on Balti riikidel vajalik muuhulgas üle vaadata teemaksude poliitika, st teemakse oluliselt tõsta, aga ainult sellest meetmest ei pruugi kaugeltki piisata. Euroopa infrastrukuur vajab hiigelsuuri investeeringuid ja ümberehitusi, et kaupade vedu raudteel suudaks konkureerida maantee- ja laevavedudega.

Ratas peab ARB sõnul loomulikuks Rail Balticule dotatsiooni maksmist, sest seda tehakse tõepoolest Euroopa raudteel pidevalt. Kuid dotatsioonide maksmine ei ole mingil moel seotud sotsiaalmajandusliku tasuvusega, osutab ARB juht Priit Humal.

Kontrollikoda kirjutab, et “transpordi suurtaristud maksavad üle miljardi euro ja peaksid tooma sotsiaalmajanduslikku kasu“ ning soovitab nõuda paremaid analüüse, sest ainult sotsiaalmajanduslikult tasuvad projektid on ühiskonnale kasulikud.

„Kahju, et MKM ametnikud on järjekordselt edastanud poliitikutele  väärinfot, mida nad peavad omakorda avalikkusele esitama,“ kommenteeris olukorda ARB juhatuse liige Humal.

Toimetas Varro Vooglaid