Kuidas on võimalik vaesuse kasv keset rikkust? Paljuski seletab seda tõsiasi, et finantssektor usurpeerib üha kasvava osa töise tegevusega loodud lisaväärtusest seda mitte-loonud subjektidele.
USA droonirünnakud paljastavad olukorra, kus maailma "progressiivsete jõudude" kaitsja kasutab sõjapidamiseks üha enam tehnoloogiaid, mis rüvetavad kõige rüvedamal viisil sõjapidamise aukoodeksit.
Otsustades kanda Eesti inimeste raha Hispaania pankadele, tõmbas Valitsus käima protsessi, mis ei saa lõppeda kuidagi teisiti kui Eesti riigi viimaste ressurside ja suveräänsuse säilmete hävitamisega.
Asetades ebamõistlikult kõrge maksukoormuse põhiosas niigi vaesunud töötajaskonnale, on Eesti maksusüsteem mitte üksi majanduslikult ebaotstarbekas, vaid ka eetiliselt vastuvõetamatu.
Järjekordne artikkel "Majanduslike mõtiskluste" seeriast võtab vaatluse alla võlapõhise rahasüsteemi ja liigkasuvõtmisele baseeruva pangandussüsteemi tähenduse kaasaegses ühiskonnas.
Käesolev artikkelv vaatleb raha, töö, panganduse, maksude, inflatsiooni, liigkasuvõtmise ja energeetika omavahelisi seoseid ning ajaloolist kujunemislugu, selgitades seeläbi tänase majanduskriisi tagamaid.
Eurotsooni “finantssüsteemi stabiliseerimise” nime taga peitub protsess, mille kaudu toimub majandussubjektide poolt loodud reaalsete varade siirdamine pelgalt virtuaalset väärtust “tootvale” finantssektorile.
Majandus ja kreamtistika suhestuvad teineteisesse nagu peremees-organism parasiiti. Nende kahe olemuse ja erinevuse mõistmine on tänase majanduskriisi olemuse hoomamiseks hädavajalik.
Kas kedagi üldse enam huvitab Eesti riigi majanduse tegelik olukord ja perspektiiv? Kui see on nii, siis miks keegi ei vasta olulistele küsimustele? Miks keegi isegi ei küsi neid küsimusi?
Tõelistele igavikulistele väärtustele vastanduvad ideoloogiad on vähemalt oma eluperioodi lõppfaasis alati vaid teatud seltskonna enese huvide legitimeerimise püüdeks moraaliseaduse ees.
