Tõnu Kalvet: kas LGBT-usklikel esivanemaid polegi?
Meile endile aga annab jõudu kindel teadmine, et kõik me esivanemad elavad edasi meis ja ka me järeltulijais ning jälgivad teispoolsusest meid ja me asjatoimetusi pidevalt.
Meile endile aga annab jõudu kindel teadmine, et kõik me esivanemad elavad edasi meis ja ka me järeltulijais ning jälgivad teispoolsusest meid ja me asjatoimetusi pidevalt.
Peterson ei teadnud veel, et eesti keelel pole vaja endale igavikku otsida, kuna eesti keel ise ongi igavikukeel.
Reformierakonnale antud e-häälte ebaloomulikult suur osakaal 2023.
Eestile eeskujuks olev maailma- ja elumudel välistab Vabadussõja-aegse ühiskonna loomise, kuna ideaaliks on valitud hoopis nõrkadest inimestest koosnev ühiskond, mis siis muidugi ka ise ei saa olla tugev.
Väga soojade suhete tõttu praeguse valitsusliiduga ennustatakse Tšehhi presidendivalimised võitnud Petr Pavelile muutumist „valitsusliidu presidendiks", võimu koondumist aga valitsusliidu kätte.
Asjaolusid arvestades hakka või arvama, et Iseseisvusparteid likvideerima ässitas süvariiki mõni iseseisvuslaste „meie mees Havannas", kes tahtis, et iseseisvusaate levik saaks uue hoo, leiab Tõnu Kalvet.
Isamaa-nimelisel erakonnal on nüüd kõik teed lahti, et oma näo säilitamiseks valitsusliidust lahkuda ning jätta sinna alles ainult Eesti Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, leiab Tõnu Kalvet.
Olles näinud, kuidas Eesti juhtkond käitub „me välismaiste sõprade" alandliku teenrina, kes valmis nende heakskiidu nimel minema oma rahva vastu, kas või toore jõuga, oli üliraske, kui mitte lausvõimatu pidada sellist juhtkonda meie huvide esindajaks ja kaitsjaks, kirjutab Tõnu Kalvet, meenutades Lihula ausamba röövi ja Tiit Madissonile rajatud mälestuskivi püstitamist täpselt 18 aastat hiljem.
Isamaa suutis valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel oskuslikult manööverdades ja läbimõeldult tegutsedes mängida end sisuliselt võtmetegijaks, kirjutab Eesti-Ungari seltsi liige, ajakirjanik ja tõlkija Tõnu Kalvet.
Serbia asus otsustavalt tegutsema pärast seda, kui migrantide ja inimkaubitsejate tegevus muutus piirialal aina nahaalsemaks ja jõhkramaks, kirjutab ajakirjanik ja tõlkija Tõnu Kalvet.