ETV viimatine poliitikasaade "Foorum" pakkus hea võimaluse vaadata, milline on Rahvusringhäälingu nime all tuntud riikliku propagandateenistuse nägemus ekspertidest ja ekspertiisist.
Siseministeeriumi plaan piirata radikaalselt Eesti Vabariigi kodanike õigust omada enesekaitseks relvi saadab selge ja vasakpoolsetele omase ideoloogilise sõnumi, et valitsus ei usalda rahvast ning tahab muuta kodanikud riigist nii sõltuvaks kui võimalik, kirjutab Varro Vooglaid oma arvamusloos.
SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles Tallinna TV saates "Täna+" antud intervjuus, et see, kui enam mitte midagi ei peeta pühaks, on märk kõdunevast ühiskonnast.
Varro Vooglaid heidab pilgu Jaak Valge ajaloolisele uurimusele pealkirjaga "Punased I", milles on analüüsitud 1920-ndatel ja 1930-ndatel vastselt tärganud Eesti Vabariigis kasvanud ja jõudu kogunud marksistlike intellektuaalide liikumist.
"Tujurikkuja" püüd rakendada taasiseseisvumisaja laulud, mis on paljude eestlaste jaoks pühad, Eesti rahva suhtes põlguse väljendamise ja liberaalse ideoloogilise propaganda teenistusse on madal ja küündimatu, kirjutab Varro Vooglaid oma repliigis.
Varro Vooglaid vaatleb küsimust kooseluseaduse jõustumisest ning osundab, kuidas poliitiline eliit toob oma ideoloogiliste kinnisideede teostamisel ohvriks elementaarsed õigusriigi ja demokraatia põhimõtted ning ka terve mõistuse.
Kuivõrd homoseksualismi ideoloogia kehtestajad on seadnud oma rünnaku objektiks meie lapsed ning püüavad just neist teha kultuurisõja võitlusvälja, siis oleme kohustatud sellele kõhklematult ja kompromissitult vastu astuma, kirjutab selle nädala juhtkirjas Varro Vooglaid.
SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid rõhutas Aadu Luukase missioonipreemia üleandmise tseremoonial peetud kõnes, et Eesti ühiskonnas on hädavajalik taastada terve arusaam teenimise väärikusest.
Eelmise nädala neljapäeval oli ETV saates "Ringvaade" intervjuu, mis näitab, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) on loobunud austusest sõltumatuse põhimõtte vastu ning kiidab oma saadetes heaks ideoloogiliselt varjamatult erapooliku ajakirjandusliku tegevuse.
Aasta kodaniku aunimetuse seekordne väljaandmine näitab, et ka riiklikud tunnustused rakendatakse meie ühiskonnas ideoloogilise ja poliitilise võitluse teenistusse.
