Riikliku iseseisvuse eelduseks on usk selle võimalikkusesse
Alltoodu kujutab endast Varro Vooglaiu poolt 19.
Alltoodu kujutab endast Varro Vooglaiu poolt 19.
Eesti poliitiline eliit ega ka meedia ei suuda säilitada välispoliitilistes küsimustes väärikat sirgeselgsust, vaid tegutseb kantuna veendumusest, et Eestil ei ole muud võimalust kui loobuda turvalisuse nimel suurest osast oma vaimsest vabadusest ja riiklikust iseseisvusest, kirjutab Varro Vooglaid oma arvamusloos.
Varro Vooglaid vaatleb oma arvamusloos, millist kuvandit luuakse meie ühiskonnas naise ideaalist ning toob välja, et vastavalt "aasta naise" valimiste statuudile ei ole perekonnale pühendnud heal pereemal lootust tiitlipretendendiks kvalifitseeruda.
Eilne päev pakkus taas hea võimaluse näha, kuidas reageerib üks ennast täis valitsuse liige, kui kodanikuühiskond koondub, seisab oma tõekspidamiste ja huvide eest ega lase ministril neist vastuseisu kohtamata lihtsalt üle sõita.
Valitsuse plaan piirata ulatuslikult erakoolide avalikku rahastamist on saanud alates kevadest, mil teema laiema üldsuse tähelepanu alla tõusis, päris palju tähelepanu ning mitmetes artiklites on toodud välja terve rida kaalukaid argumente selle sammu vastu.
Eelmisel nädalal avaldasime Objektiivis uudise selle kohta, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil (ERJK) ei läinud korda algatada SAPTK tagakiusamist, kuna Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus ERJK korduvatest nõudmistest hoolimata meie suhtes väärteomenetluse algatamisest.
Õhtulehe toimetus pöördus minu poole küsimusega, kuidas ma kommenteerin asjaolu, et ka Eestis on hakanud varateismelised lapsed otsima internetifoorumitest homoseksuaalseid suhteid.
Varro Vooglaid kirjutab meediamanipulatsioone käsitleva artiklisarja esimeses artiklis sellest, mis juhtus tema arvamuslooga väljaandes Postimees.
SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid selgitab Objektiiv.
Varro Vooglaid kirjutab, et kui kooseluseaduse läbisurumisele ei leidnud toetust ei eelmises ega ka praeguses parlamendi koosseisus, siis oleks aus seadus tühistada või vähemasti lükata selle jõustumine edasi aega pärast järgmisi parlamendivalimisi.