Laupäeval 4. oktoobril toimub Vilniuses Leedu viimase kolme aastakümne suurim Elumarss sündimata elu kaitseks. Korraldajad ootavad osalejaid kõikdest Baltimaadest. Eesti esindajana astub kõnega esile Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.
Vilniuses toimub 4. oktoobril Leedu viimase kolme aastakümne suurim Elumarss, kuhu korraldajad ootavad osalejaid kogu Balti regioonist. See leiab aset vaid mõni nädal enne seda, kui Leedu parlament hakkab arutama uut reproduktiivtervise seadust.
Reproduktiivtervise eelnõu laiendaks juurdepääsu abordile ning suurendaks riiklikku rahastust. Eelnõu läbis napilt esimese lugemise 2025. aasta mais ning liigub nüüd komisjonidesse aruteludele ja seejärel lõpphääletusele.
Leedu on üks väheseid EL-i riike, kus abort on seaduslik, kuid enamasti reguleerimata; Nõukogude okupatsiooni ja võimu ajal kontrollis protseduuri rangelt riik. Pärast iseseisvumist jätkas riik suures osas nõukogudeaegsete abordieeskirjade kasutamist. Kavandatav reproduktiivtervise seadus formaliseeriks ja laiendaks ligipääsu sündimata laste tapmisele, reguleerides aborti ministri määruse asemel täisväärtusliku seadusega.
Vilniuse Žygis už gyvybę (Elumarss) peaorganisaator Simonas Streikus ütles, et üritus on mõeldud rõhutama inimelu olulisust.
„Leidub väärtusi, mis ei muutu. Nende seas on kõige olulisem inimelu, mis on meie inimlikkuse alus. Et jääda tõeliselt inimeseks, peame austama elu lugupidamise, armastuse, vastutuse vaimus. Sellepärast me marsimegi – et ühiskond näeks ja tunnistaks seda tõde," ütles ta.
Elumarss algab kell 13 Martynas Mažvydase Rahvusraamatukogu juurest, liigub mööda Gediminase tänavat ning lõpeb Vilniuse katedraali väljakul kõnede, muusika ja pereüritustega.
Korraldajate sõnul on lõpp-punkt valitud teadlikult, kuna see on pealinna elu vaimne süda. Nii loodetakse siduda elu kaitsmine Leedu laiemasse ajaloolisse identiteeti, kus sajandeid on ristunud usk, poliitika ja kultuur.
Vilniuse Elumarssi toetav bioeetika lektor Ramūnas Aušrotas Leedu Terviseteaduste Ülikoolist märkis:
„Kaasaegses bioeetikas on näha murettekitavat vastuolu – kui sündimata last soovitakse, rakendatakse kõiki meditsiinilisi ressursse tema elu kaitseks. Kui last ei soovita, muutuvad äkki standardid ning abort on lubatud. Mõned nimetavad seda sotsiaalseks kompromissiks; tegelikult on see eetiline vastuolu. Inimelu ei saa samal ajal nii väärtustada kui ka eitada."
Eelnõu lubaks aborti nõudmisel kuni 12. rasedusnädalani ning kuni 22. nädalani vägistamise, intsesti või meditsiinilise vajaduse korral. Samuti laiendataks abordi tegemise võimalusi, tehes nii kirurgilise kui ka medikamentoosse abordi laialdaselt kättesaadavaks, sealhulgas telemeditsiini kaudu, ning nähes ette protseduuride täieliku rahastamise maksumaksjate arvelt – sisuliselt muutes abordi riiklikult tagatud teenuseks.
„Olen näinud elu imet selle alguses ja väärikust selle loomulikus lõpus," ütles Richard Cervin, perearst, kel on Leedus üle 30 aasta kogemust. „Kui me ei seisa kaitsetute eest, kelle elu peaksime siis kaitsma? Sündimata lapse elu kaitsmine ei ole poliitiline ega ideoloogiline küsimus, vaid lihtsalt väga inimlik."
Tulevast Elumarssi korraldab kodanikuühiskonna rühmituste ja ilmalike katoliiklike organisatsioonide koalitsioon, mis peegeldab laiapõhjalist toetust.
Kuigi selle juured on osaliselt katoliiklikus aktsioonis, on marss ise ilmalik ning avatud kõigile, sõltumata usust.
Korraldajad ootavad osalema peresid, üliõpilasi, meditsiinitöötajaid ja noori sotsiaalseid aktiviste, rõhutades ürituse laia kõlapinda. „Elu pühadus ületab religioosseid piire – ei pea uskuma Jumalasse, et teada, et haavatava inimese tapmine on vale," ütles ürituse kommunikatsioonijuht Diana Karvelienė. Ta rõhutas, et algatus on eelkõige lootuse märk, väljendades solidaarsust emadega, kelle tugevust sageli ei märgata, ning isadega, kelle tugi on oluline nii emadele kui ka lastele.
4. oktoobri marssi nähakse mitte ainult rahumeelse meeleavaldusena kavandatava seaduse vastu, vaid ka Leedu moraalse suuna kinnitusena. Osalejate jaoks ei ole vaidlus reproduktiivõiguste üle pelgalt poliitika küsimus, vaid ka rahvusliku identiteedi küsimus – millist ühiskonda Leedu soovib tulevastele põlvkondadele rajada.
Kunstnik ja endine Ateitininkai (Leedu katoliiklik noorteorganisatsioon) nõukogu liige Lukrecija Kozlovskytė põhjendas oma osalemist järgmiselt: „Ma ei saa niisama pealt vaadata, kui süütuid elusid võetakse. Minu jaoks oleks see sama, mis näha tänaval tapmist ja mitte midagi teha."
Sõltumata sellest, kuidas parlament hääletab, on Vilniuse Elumarss kujunemas pöördepunktiks avalikus arutelus inimväärikuse, riigi rolli ja kodanike otsustavuse üle oma veendumuste eest seista.
Osalejate jaoks on üritus solidaarsusavaldus sündimata laste kaitsel ning samas austusavaldus emadele ja isadele nende pühas ülesandes kasvatada peret.
Lõppkokkuvõttes loodavad osalejad oma kohalolekuga kinnitada üht põhilist tõde – elu, kogu oma hapruses, on alati kaitsmist väärt.
Vilniuse Elumarsil osaleb Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindajana Markus Järvi, kes peab sündmusel ka avaliku kõne.