Berliini politsei reidi ajal Kreuzbergi kortermaja ees 15.07.2020. Foto: Scanpix

Berliini ülemprokuröri Ralph Knispeli sõnul vähendab Saksamaa pealinna võimetus kuritegevust kontrolli all hoida kodanike usaldust õigusriigi põhimõtete vastu.

Knispel rääkis Berliner Zeitungile antud intervjuus: “Elanikkonna usaldus õigusriigi põhimõtete vastu on täna varasemast väiksem. Linnas on mitmeid piirkondi, näiteks Neukölln ja Kreuzberg, kus inimesed ei tunne ennast turvaliselt. Nimetatud linnaosades liiguvad isegi politseinikud ainult mitmeliikmelistes gruppides, kuna neid võidakse rünnata,” vahendab uudisteportaal ReMix.

Knispel, kes on Berliini prokuröride ühingu esimees, on pikka aega hoiatanud poliitikuid sisserändajate klannide suurenemisega seotud ohtude eest.

“Te olete igavesti olukorda kõrvalt vaadanud ja olete mõelnud, et teatud inimesi tuleb kohelda paremini kui teisi. Näiteks oli aru saada, et kriminaalsed klannid võivad ennast siin sisse seada,” rääkis peaprokurör ajakirjanikele. 

Võrreldes teiste liidumaadega on Berliinis olukord kuritegevuse märkimisväärselt hullem ja suur osa sellest on seotud linna sisserändajatest elanikkonnaga. Ligi pooled selle aasta registreeritud vägistamistest panid toime sisserändajad ja teiste seksuaalkuritegude tase on samuti märkimisväärselt kasvanud. 

“Aastaid on Berliini kuritegevuse tase olnud Saksamaa rahva seas kõrgeim ja hariduse tase kõige madalam. Me peame endalt küsima, miks teistes liidumaades pannakse toime vähem kuritegusid,” küsis Knispel intervjuus? 

Vaatamata sellele, et Berliinis on pannakse kuritegusid toime suhteliselt rohkem, on sisserändajate klannide kuritegevus kasvanud ka teistes liidumaades. Eelmisel aastal kasvas näiteks araabia jõukudega seotud  kuritegevus Saksamaa kõige suurema elanike arvuga liidumaal Nordrhein-Westfalenis 30 protsenti ja rünnatakse isegi oma tööd tegevaid politseinikke.

Vaatamata oma suhteliselt väikesele arvule võrreldes muu elanikkonnaga, moodustavad sisserändajad kurjategijatest ebaproportsionaalselt suure osa ja seda eriti kõige tõsisemate kuritegude – mõrvad, röövimised ja seksuaalsed rünnakud – vallas.

Knispeli sõnul on Berliini kuritegevuse haldamise raskuste taga Berliini senati varasemad kärpemeetmed. Korrakaitsejõude on aastakümneid alarahastatud, mis on põhjustanud ka võimekuse vähenemise. Suhteliselt madal palk on sundinud paljud korrakaitsjad otsima tööd kas teises liidumaades või siirduma erasektorisse.

Viimase aja edusammudena tõi prokurör välja, et konfiskeeritud on 77 kriminaalsete klannide omanduses olnud kinnisvaraobjekti.

“Võitlus klanni- või organiseeritud kuritegevusega nõuab püsivust ja see on nagu maraton. Me ei saa rahul olla sellega kui me oleme läbinud esimesed sada meetrit. Veel üpris hiljuti saadeti Berliini vanglatest ühes aastas Saksamaalt välja viis kurjategijat. Hetkel me tegeleme sellega, et see number oleks suurem,” rääkis prokurör.

Möödunud aastal registreeriti Berliinis 513 400 kuritegu, mida võrreldes 2018. aastaga oli pisut rohkem. Kuid nende lahendamise protsent jäi 44,7 protsendi juures pettumust valmistavalt väikeseks, mis on Saksamaa 16 liidumaa seas kõige vähem.

Toimetas Karol Kallas