Ühendkuningriigi sotsialistide häälekandja kirjutab Kristuse sünnipäeva puhul, kuidas inimesi tabab jõulude ajal "priiskava kinkimise, ülemäärase reisimise ja õgardlikkuse orgia", millega kaasneb 513-kilogrammine kliimapatt.
Säherdune tarbimiskarneval mõjub halvasti nii rahakotile ja vööümbermõõdule kui kliimale, vahendab Guardian.
Progressistliku väljaande toimetus tellis osutatud uuringu turuuuringute ettevõttelt Finder, mis tegi koostööd kliimaäriettevõttega ClimatePartner, mis üheskoos selgitasid välja, et keskmise täiskasvanud briti päevane heitekogus on 22, aga jõulupäeval 513 kilogrammi süsihappegaasi (CO2).
Selline heide tekib igal aastal korduva reisimise, kinkide, elektri, jõulukaunistuste, toidu, joogi ja prügi "kliimaksi" peale.
Väljaanne osutab, et "maailma rikkamates piirkondades" peetava püha on anastanud "massitarbimise turunduskampaania".
"Kaasaja energiamahukas majanduses kaasneb peaaegu kõigi tegevustega süsihappegaasi heide ja koos sellega kliimakahju. Koos jõuluaja tohutu ulatusega söösttarbimisega see kahju mitmekordistub," kirjutab Guardian.
Seejuures väidavad progressistid, et inimtekkelistesse kliimamuutustesse uskumine tekitab "elamisväärse planeedi", mis omakorda on "armastuse pühaga" sobituv kristlik ettevõtmine. Kaupmeestele soovitatakse jõuluajaks kasumid ära unustada.
Kõige suurema kliimapatu ehk 93 protsenti jõulupäeva heitmetest põhjustavad kingid. Keskmine Ühendkuningriigi keskmine täiskasvanud elanik teeb jõuludeks sõpradele ja perele 20 kinki, mis tähendab 479 kilogrammi CO2-e (süsihappegaasi ekvivalenti). CO2 mõistes on kõige jubedamaks kingiks elektroonika, mis moodustab pea poole kinkidega seotud heitmetest.
Järgmised jõuludega seotud tegevused on võrreldes kinkidega marginaalsed. Näiteks suuruselt järgmine heitekogus kaasneb reisimisega, mis moodustab 2,7 protsenti jõulupäeva koguheitmetest ehk 14 kilogrammi CO2-e.
Kolmandal kohal on inimese kohta 2,4 protsendi ehk 12,5 kg CO2-ga jõulukaunistused. Lisatakse, et kunstmaterjalist kuusepuud on kliimale pea kolm korda ohtlikumad kui kuusepuud ja keskmine jõulukaunistuse heiteekvivalent on 6,62 kg.
Jõulusöögid põhjustavad inimese kohta 5,2 kg CO2-e ja kõige suuremaks kliimakurnajaks pole mitte söök, vaid selle juurde tarbitav õlu ning vein.
Lahendusena pakutakse välja, et kinkideks võiks osta "eelnevalt armastatud" ehk kasutatud asju ja vähem süüa. Ühekorraga on võimalik olla hea nii planeedi kui lähedaste vastu.
Erinevalt inimtekkeliste kliimamuutuste ideoloogia järgijate väidetest on maailma tippteadlaste sõnul süsihappegaas floora toit ehk elugaas. Maa CO2 tase pole pea kunagi olnud nii madal kui täna. Rohkem CO2-te tähendab rohkem rohelust, mis omakorda on hea nii eluta kui elus loodusele.
Toimetas karol Kallas