Ameerika Ühendriikide konservatiivne ühiskonnategelane ja Prager University haridusorganisatsiooni asutaja Dennis Prager kirjeldab portaalis HotAir, kuidas progressiusklikud alati kõiki ära kasutavad ning alt veavad.
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu Kommunistlik Partei – nagu suurem osa kommunistlikest parteidest – sai võimule suure tööliste kaitsjana.
Tegelikkuses oli nõukogude Kommunistlikul Parteil Venemaa töölistest täiesti ükskõik. Partei polnud midagi muud kui totalitaarset võimu taotlev organisatsioon, mis kasutas töölisi ära võimu haaramiseks. Selle järel hakkas see rõhuma nii proletariaati kui kõiki teisi ühiskonnagruppe. Üks esimestest asjadest, mida Kommunistlik Partei võimule saades tegi, oli sõltumatute ametiühingute laiali saatmine ja streikide keelustamine. Jah, "tööliste partei" keelas ära streikimise.
Hiina Kommunistlik Partei sai võimule suure talupoegade kaitsjana, mis korraldas võimule saamise järel viimaste seas 60 miljoni ohvriga tapatalgud.
Selline on alati ja kõikjal kõigi vasakpoolsete organisatsioonide modus operandi. Esmalt tuleb kuulutada, et mingisuguse ühiskonnagrupi pärast tuntakse jubedal kombel muret. Seejärel tuleb seda ühiskonna osa ülejäänud inimeste lollitamiseks ära kasutada. Eriti lihtsameelsete liberaalide, kellel pole pahempoolsetega suurt midagi ühist, kuid kes käituvad viimaste heaks tihti kasulike idiootidena. Liberaalid teevad nii tänaseni.
Õpetajate ametiühingud
[Ameerika Ühendriikide] õpetajate ametiühingud pole midagi rohkemat kui vasakrühmitused, mis kasutavad võimu saavutamiseks ja enda käes hoidmiseks ära näilist muret õpilaste pärast. Reaalselt hoolitsevad need tsunftid ainult õpetajate eest, kuid teevad õpilastele rohkem kurja kui neist on kasu.
Üheks näiteks on õpetajate ametiühingute vastuseis pearahasüsteemile. Inimesed, kes päriselt hoolivad õpilastest, toetavad vanemate õigust valida oma lastele sobiv kool. Nagu teevad ka palju õpetajad, kui nad saadavad kooli oma lapsed.
[Demokraatide ja õpetajate ametiühingu programmiks on, et kui vanematel pole raha lapse erakooli saatmiseks, siis riigikool määratakse nö postiindeksi järele. Ameerika Ühendriikide riiklikud koolid kujutavad endast, eriti suurlinnades, haridusvaldkonna katastroofi.]
Teise näitena on õpetajate ametiühingud teinud pea võimatuks saamatute õpetajate vallandamise.
Kolmandana võib välja tuua, et õpetajate ametiühingute nõudmisel suleti Covidi ajal koolid pea kaheks aastaks. Ametiühingud tegid seda hoolimata asjaolust, et koolide sulgemisele polnud mingisugust teaduslikku õigustust ja vaatamata ohtratele ohumärkidele, kuidas lapsed kannatavad selle tõttu intellektuaalselt, skolastiliselt ja psühholoogiliselt.
Lisaks kirjutab mõttekoja Hoover Institute'i majandusteadlane John H Cochrane Wall Street Journalis: "Kui koolid läksid üle kaugõppele, said vanemad aimu, mis klassitubades tegelikult toimub. Õpetajad õpetasid õpilasi vihkama iseennast, oma kodumaad, usulisi traditsioone ja lisaks seksualiseerisid väikeseid lapsi."
Viimane punkt viib neljanda näite juurde: õpetajad röövivad lastelt enne asjakohast aega nende seksuaalse süütuse rääkides õpilastele ja toetades seda vastava kirjandusega, põhjalikult seksuaalsest tegevusest. Väikestele lastele, juba alates kuuendast eluaastast, seksijutu ajamisele lisanduvad kurikuulsad transvestiit-kuningannade raamatute ettelugemised ja etendused (drag queen story hour).
Kui vasakäärmuslikud on õpetajate ametiühingud, sai selgeks pahempoolsete ajakirjas The Nation jaanuaris ilmunud loost:
"Riikliku Haridusühingu (National Education Association; NEA, USA suurim õpetajate ametiühing) lihtliikmete seas korraldatud kampaania nõudis, et Ameerika Ühendriikide valitsus "lõpetaks Iisraeli sõjaväe rahalise toetamise, sellesse riiki varustuse saatmise ning sellega luureandmete jagamise." … Liikmed soovivad, et NEA võtaks tagasi oma toetuse 2024. aasta presidendivalimistel kandideerivale Joe Bidenile seniks kui valitsus … lõpetab "Iisraeli sõjaväe rahalise toetamise, sellesse riiki varustuse saatmise ning sellega luureandmete jagamise.""
See juhtus vaid kaks kuud peale 7. oktoobrit [juutide massimõrva].
Kodanikuõiguste organisatsioonid
Suurem osa kodanikuõiguste eest võitlevaid organisatsioone on olemuselt vasakpoolsed grupeeringud. Need kasutavad väidetavat muret mustade pärast võimu saavutamiseks ja hoidmiseks, kuid nende tegevus teeb mustadele rohkem kahju kui sellest on abi…
Üheks kõige silmatorkavamaks näiteks on kodanikuõiguste organisatsioonide vastuseis õpilaste pearahasüsteemile ja seda vaatamata tõigale, et mustad on ülekaalukalt selle poolt. 2023. aastal uuringuettevõtte RealClear Opinion Research Poll poolt korraldatud küsitluses toetas 73 protsenti mustadest pearahasüsteemi. Seda on kaks protsenti valgetest rohkem. Nad teevad seda põhjusel, et väga suure osa riiklikes koolides õppivate mustade hariduslikud saavutused jäävad märkimisväärselt alla nende klassi/ea kohta nõutule.
Põhjus, miks suurim kodanikeõiguste organisatsioon, NAACP, on pearahasüsteemi vastu, ei puutu kuidagi mustadesse. See teeb seda põhjusel, et see on vasakpoolsete seisukoht – NAACP on vasakpoolne organisatsioon – ja sellise seisukoha kirjutavad ette õpetajate ametiühingud.
Teiste kodanikuõiguste organisatsioonide seisukohtade näidetena, mis teevad mustadele kahju, võib välja tuua kõige tõhusamate rassismi vastaste lahenduste "rassistlikuks" tembeldamise. Selleks on värvipimedus [inimesi valitakse kuhugi vastavalt nende oskustele ja saavutustele, mitte "positiivse diskrimineerimise" järgi]. Kodanikuõiguste organisatsioonid toetavad rassiliselt eraldatud ülikoolide ühiselamuid ja eraldi lõputseremooniaid mustadele. Need toetavad mustade jaoks akadeemiliste ning tööalaste nõudmiste alandamist, mille eesmärgiks on väidetavalt mustade elus edasijõudmise tagamine.
Naisõiguslaste organisatsioonid
Kõik feministide ühendused on üldjuhul vasakpoolsed. Ühiskonnagrupp, mida need kasutavad ära võimu saavutamiseks ja enda käes hoidmiseks, on naised. Täpselt nii, nagu teised vasakpoolsed huvigrupid, teevad nad inimestele, käesoleval juhul naistele, keda nad väidetavalt kaitsevad, palju enam kahju kui neist on abi.
Kõige paremaks näiteks on antud juhul olukord, kus suurem osa suuremaid naisõiguslaste organisatsioone toetavad ennaks naiseks pidavate meeste osalemist naiste spordialadel.
Alljärgnev on väljavõte National Women's Law Centeri (Naiste Riiklik Õiguskeskus; NWCL) kodulehelt:
"NWLC toetab ühehäälselt trans-naiste naiste spordialadel kaasamist. Kui keegi peab ennast feministiks, siis peaks ta samuti arvama."
Väljavõte The Women's Sports Foundationi (Naiste Spordi Sihtasutus; WSF) kodulehelt:
"WSF toetab kõigi sportlaste, sealhulgas soomuutjate, õigust osaleda spordivõistlustel…"
2022. aastal kirjutas WSF kirja NCAA-le (üliõpilaste spordiorganisatsioon), milles avaldas pahameelt naiste spordi meestekeelu peale. Peale WSF-i kirjutasid antud kirjale alla mitmed tähestikurahva (LGBTQIA+) organisatsioonid ja lisaks veel kaks suurt feministide ühendust: National Organization for Women (Riiklik Naiste Organisatsioon) ja National Women's Political Caucus (Naiste Riiklik Poliitiline Kongress).
Naistele kurja tegemine on viimase poolsajandi organiseeritud feminismi suurimaks pärandiks. Põhjus, miks täna on palju enam depressioonis naisi, eriti noori naisi, kui ühelgi teisel ajal Ameerika Ühendriikide uuemas ajaloos, on otseselt seotud üldise pahempoolsuse mõjuga (ei usule, ei kodumaale, ei tulevikule) ja feministlike õpetustega. Konkreetsemalt võib välja tuua: karjäär on tähtsam kui abielu ja perekond; naised saavad väga hästi hakkama ilma meesteta, keda armastada ja kes neid armastavad.
Tähestikurahva organisatsioonid
Kõige "paremaks" näiteks, mil moel pahempoolsed tegelikult neid inimesi jälestavad, keda nad väidetavalt esindavad, on liikumine Seksiveidrikud Palestiina Heaks (Queers for Palestine). Palestiina seksiveidrikel pole mitte mingisuguseid õiguseid. Kui nad peaksid mingil kombel "kapist välja tulema", siis tabaks neid oma kogukonnas tagakius ja nende elu oleks ohus. Kõige turvalisemalt võivad ennast Lähis-Idas tunda Iisraelis elavad seksiveidrikud. Samas Iisraeli vihkamine on vasakpoolsete seisukoht. Seda peab tegema iga hinnaga.
Tõlkis Karol Kallas