Donadl Hoffman. Pilt: videoloengu ekraanitõmmis

Ameerika Ühendriikide California ülikooli tunnetusteaduse professor Donald Hoffman räägib teadusuudiste portaalis Big Think, et alati tuleb kahtluse alla seada eeldused, millele on rajatud nii teadus kui inimeste isiklik elu. 

Teaduses ja meie isiklikus elus toetuvad teooriad, mille abil me maailmas orienteerume, alati mingitele eeldustele (assumptions). Teooriate jaoks on sellised eeldused kriitilise tähtsusega. Kui me muudame eeldusi, siis pilt maailmast muutub.

Mis puutub teadusesse, siis eeldused on koht, kus teooria lõpeb. Lõppevad selgitused. Kui te olete näiteks füüsik, siis te ütlete, et palun lubage mul eeldada, näiteks, et olemas on aegruum ja kvantväljad. Kui te olete minuga selles osas nõus [aegruumi ja kvantväljade olemas olemisega], siis võin ma teile ära seletada väga palju asju. Ma saan teile selgitada keemiat, bioloogiat ja nii edasi.

Seejärel tuleb meil ehk kaevuda sügavamale. Me saame aru, näiteks, et üldrelatiivsusteooria ja kvantväljateooria on omavahel vastuolus. Mille tõttu on meil vaja põhjalikumat teooriat, milles oleksid mõlemad kokku võetud. Mille tõttu hulk füüsikuid üritab leida põhjalikumat eelduste kogumit ja mitte ainult eeldada aegruumi olemasolu, vaid üritavad eeldada midagi suuremat, millest aegruum välja kasvab.

Seega kõik seisneb selles kui täpselt te teate, kes te olete. Eeldused on teadusteooria ja isiklike teooriate kriitilise tähtsusega osad. Oma eelduste teadmine on teatud võtmes kõige olulisem algpunkt. Me peame alati väga kriitiliselt hindama oma eeldusi.

Teaduses räägitakse eeldustest, kuid mina nimetan neid imedeks. Sest teaduse vaatepunktist lähtudes on eeldused koht, mida ei selgitata. Koht, kus teoorial ei ole midagi rohkem öelda.

Seega võib küsida, miks Einsteini teoorias esksisteerivad aeg ja ruum? Sellele ei ole vastust. See on ime. Andke mulle see ime ja siis ma suudan teile ära seletada ka kõik muud toredad asjad, millest Einstein rääkis. 

Kuid nüüd me otsime hoopis põhjalikumaid imesid? On ju nii? Midagi põhjalikumat kui aegruum, kus aegruum ei oleks enam ime. Kuid mis iganes see põhjalikum asi oleks, oleks tegemist uue imega.

Seega kõik meie isikliku elu ja teaduse lahti seletamised algavad eeldustega, kuid nimetame neid [eelduseid] selleks, mis nad on. Need on teooria(te) imed ja te peate neid imesid väga, väga, hoolikalt valima. Siis, kui te olete imed, väga-väga, hoolikalt välja valinud, saab sellele ehitada mingi struktuuri. Mille pärast on need nii olulised.

Alati kui mina ja mu kolleegid teevad teadustööd, pöördun ma kogu aeg tagasi eelduste juurde ja sean need kahtluse alla. Selleks, miks me sedasi peaksime tegema, on oluline põhjus. Kui me vaatame tagasi inimkonna ajaloole, siis me näeme, et me oleme olnud vägagi järjepidevad. Me oleme alati eksinud!

2500-2400 aastat tagasi me arvasime, et Maa on lapik. Kõik olid selles kindlad. Me tegime eeldusi, mis olid valed, need aga omakorda tingisid teooriad, mis olid valed. Seejärel arvasime me järgmised kaks tuhat aastat, et Maa on universumi keskus. Keegi ei seadnud seda eeldust kahtluse alla. Selle eelduse kahtluse alla seadmiseks oli vaja julgeid inimesi nagu Galileo ja Kopernicus. Mõned inimesed jätsid oma elu tuleriidale. Galileo pandi vangi.

Meile ei meeldi seada oma eelduseid kahtluse alla. Meie eeldused on meile väga kallid. Meile ei meeldi neid kahtluse alla seada, kuid see üks olulisemaid asju, mida me saame teha.

Minu arvates peaks edasi liikuma ühendades teaduse ja vaimuse. Teadus ja vaimsus on teineteisega seotud. Vaimsed traditsioonid on tuhandete aastate pikkuste praktikate ja sisekaemustega omandanud põhjaliku arusaamise väga paljudest asjadest. Kuid vaimsetel praktikatel on ka oma eeldused. Need on väga olulised kui me üritame vastata elu suurimatele küsimustele. Kes me oleme? Miks me siin oleme? Miks on olemas kurjus? Milles seisneb elu? Need on suured küsimused, mida vaimsed traditsioonid lahkavad. 

Seega paistab, et me peame oma eeldustele tõsiselt peale vaatama ja kandma hoolt selle eest, et need oleksid nii täpsed kui võimalik. Sedasi tehes me peame üritama mõista, kus me oleme eksinud ja kui me oleme oma eksimustest aru saanud, peame me muutma oma eeldusi.

Mina eeldan alati, et mul pole õigus. Vaadates tagasi inimkonna ajaloole – nagu ma ütlesin – oleme me selles olnud väga järjekindlad. Pole mingit põhjust arvata, et mina olen erand [ja minu eeldused on õiged]. Me peame oma eeldused alati kahtluse alla seadma ja üritama kaevuda üha sügavamale ja sügavamale ning alati taotlema palju terviklikumat mõistmist.

Tõlkis Karol Kallas