AstraZeneca kontor Macclesfieldis Cheshire maakonnas. Foto: Scanpix

Peavoolu meediakanalid raporteerivad, et Eesti riik ostab ühelt ravimitööstuse lipulaevalt Astra Zeneca ette 1 330 000 doosi selle “ahvikiirusel” aretatavat vaktsiini, millest peaks piisama ligikaudu poolte Eesti inimese vaktsineerimiseks, kirjutab Karol Kallas.

Astra Zeneca vaktsiinil on kaks nime: kas ChAdOx1 nCoV-19 või lühemalt AZD1222. Tähed ChAD osutavad šimpansite adenoviirusele (chimpansee adenovirus), ehk nimetatud ahviliste tavalisele külmetushaigusele. Viidatud adenoviirust on inimeste tarbeks geneetiliselt muundatud viisil, et see väidetavalt suuremale osale inimestest suuremaid tervisehädasid põhjustada ei tohiks. 

AZD1222 koroonaviiruse vaktsiinikandidaati toodetakse ChAdOx1 nimelisest viirusest, mis on nõrgestatud versioon šimpansite tavalisest külmetusviirusest (adenoviirusest), mida on geneetiliselt muundatud viisil, et see ei hakka inimeste sees arenema. 

ChAdOx1 konstruktsiooni sisestatakse SARS-CoV-2 (COVID-19) geneetiline materjal, mis toodab viimases teravikproteiine (spike proteins; S). See proteiin asub tavaliselt SARS-CoV-2 pinnal ja see mängib olulist rolli COVID-19 nakatumise teekonnal.

COVID-19 viirus kasutab inimrakkudes ACE2 retseptorite sidumiseks teravikproteiine, mille abil see pääseb inimeste rakkudesse ja põhjustab haigestumise.

Hetkel pole valmis ega heaks kiidetud veel ühtegi COVID-19 vaktsiini, kuid AZ vaktsiini peetakse üheks lootustandvamaks vaktsiinikandidaadiks.

Riikidega, mis AZ-iga AZD1222 ostuks eellepingu sõlmivad, peavad ettevõtte ühe juhi kinnitusel alla kirjutama lepingule, mis vabastab ravimiettevõtte vastutusest vaktsiiniga kaasnevate võimalike kõrvalnähtude eest. Eesti Sotsiaalministeeriumi väitel on Eesti puhul vastutus kahjude korral jagatud AZ ja Eesti valitsuse vahel.

Itaalia tervishoiuministeeriumi kinnitusel hakkab üks AZD1222 vaktsiini doos maksma 2,5 eurot, mis tähendab, et Eesti annab ennetavalt AstraZenecale (AZ) 3 325 000 euro suurusjärgus summa.

Järgnevalt AZD1222 vaktsiini puudutavad tähtsamad faktid:

Tüüp

  • AZD1222 näol on tegemist rekombinatoorse viirusvektori vaktsiiniga (recombinant viral vector vaccine) , mida arendavad Oxfordi ülikooli teadlased.
  • AZ sai AZD1222 litsentsi omale käesoleva aasta aprillis.
  • Vaktsiinikandidaadi tegemiseks kasutatakse tavalist külmetushaigust põhjustavat viirust, millesse on kodeeritud instruktsioonid uue koroonaviiruse proteiinide tegemiseks, mis peaks inimeses tekitama COVID-19 suhtes immuunsuse.

Kaitseaeg

  • Üks vaktsineerimine peaks andma inimestele kaitse COVID-19 vastu umbes aastaks ajaks ja vaktsineerimiseks tuleb inimesele vaktsiini manustada nelja nädalase vahega kaks korda.

Hind

  • AZ sõnul hakkab üks vaktsiinidoos maksma mõned eurod.
  • Itaalia tervishoiuministeeriumi kinnitusel hakkab AZ vaktsiinidoos Euroopa Liidus maksma 2,5 euro ümber.
  • India seerumiinstituudi kinnitusel hakkab üks vaktsiinidoos riigis ja teistes arengumaades maksma samuti umbes 2,5 eurot.
  • AZ kinnitusel ei soovi ettevõte pandeemia ajal vaktsiinilt suuri kasumeid teenida.

Katsetused

  • AZ tegevjuhi kinnitusel on vaktsiini esmased kliinilised katsetused näidanud, et süst on ohutu ja tekitas COVID-19 suhtes immuunsuse.
  • Nõndanimetatud hilise etapi kliinilised uuringud on hetkel käimas Ühendkuningriigis, Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas. Kolmandas kvartalis alustavad vaktsiini suuremat testimist Ameerika Ühendriigid.
  • AZ peab kliiniliste katsete korraldamiseks läbirääkimisi Mehhikoga ja katsed on heaks kiitnud ka India järelvalveorganid.

Oletatav ajakava

  • Kõige varem saab vaktsiin valmis käesoleva aasta lõpuks, kuid see pole arendajate sõnul lõpuni kindel.
  • Esimesed suuremamahuliste uuringute tulemused peaksid saabuma septembris.
  • Kui katsetuste tulemused vaktsiini õigustavad, siis esimesed doosid peaks inimesteni jõudma septembris-oktoobris.
  • Ekspertide sõnul kulub turvalise vaktsiini väljaarendamiseks 12 kuni 18 kuud.

Toodetavate dooside arv

  • AZ hinnangul toodab ettevõte kokku 2,4 miljardit doosi COVID-19 vaktsiini.

Hetkel on kliiniliste katsetuste järgus maailmas 32 konkureerivat vaktsiini

  • Kuus vaktsiini on RNA vaktsiinid.
  • Neli DNA vaktsiinid.
  • Viis mittereplikeeruvate viirusvektorite vaktsiinid (non-replicating viral vector vaccines).
  • Kaks replikeeruvate viirusvektorite vaktsiini.
  • Viis inaktiveeritud viiruse vaktsiini.
  • Üheksa proteiini allüksuste vaktsiini (protein subunit vaccine).
  • Üks viiruse laadsete osakeste vaktsiin.

Nelja vaktsiinikandidaadi arendus pole jõudnud veel kliiniliste katsetuste järku.

Teatud lootusandvaid märke COVID-19 raviks on andnud veel üks tuberkuloosivaktsiin (BCG vaktsiin); leetri, mumpsi ja punetiste vaktsiin ning inaktiveeritud mükobakteriaalne vaktsiin.