Eesti Juudi Kogukonna esinaine: Eestis ei ole antisemitism üldiselt probleemiks

Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson. Foto: Erakogu

Viimased päevad on piitsutanud üles pinge: poliitiline sildistamine, solvangud, meelevaldsed seosed. Kuid mis jääb meediamöllu varju? Elust juudina Eesti Vabariigis, diskrimineerimisest ja valmivast võimuliidust räägib Objektiivile Eesti Juudi Kogukonna esinaine, vandeadvokaat, Alla Jakobson.

Siinse Juudi Kogukonna nõukogu on väljendanud muret Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) võimaliku võimule tuleku pärast. Miks?

Miks meil on mure? Sest mõnede EKRE liikmete – kindlasti mitte kõikide – retoorikas väljendub austus Saksa ajale. Meie ei saa seda vastu võtta. Ma ei soovi siinkohal rääkima hakata holokaustist või lastest, keda tapeti Pärnus 1941. aastal. Lihtsalt kogu see retoorika on meie jaoks vastuvõetamatu.

Ma ei ütle, et kõik EKRE erakonna inimesed nii arvavad. Kuid oleme kokku kogunud väljavõtted lausetest, mis viimasel ajal meedias sel suunal öeldud on.

Mis laused need täpsemalt on ja kes on need öelnud?

Ma peaksin selleks maha istuma ja eraldi uurima hakkama. See info on saadaval. Kuid võin öelda, et olen isiklikult hr Mart Helmega rääkinud ja ta jättis väga intelligentse mulje.

EKRE on erakond, kes pooldas 2017. aasta detsembris Jeruusalemma jäämist Iisraeli pealinnaks. Kui olulise kaaluga see avaldus teie kogukonnale oli?

Ma olin mitingul parlamendi vastas, Toompeal, kui Eesti otsustas, et pealinna ei viida üle Tel Avivi. See kõik andis minu juudi südamele soojust. Tundsin, et inimesed, kes seal rääkisid juutidest ja Iisraelist olid lahtised, siirad ja soojad. Kindlasti oli seal ka usklikke, kelle jaoks on meie raamatud ja usk tähtsad.

EKRE on avalikult avaldanud toetust Donald Trumpile ja Ameerika Ühendriikide poliitilisele agendale? Teadupärast on USA Iisraeli tugevaim liitlane. Kui oluline on see väljaütlemine teie kogukonnale?

Kõik mis on tähtis Iisraeli jaoks on tähtis ka meie kogukonna jaoks

Teie nõukogu on hukka mõistnud antisemitismi, rassismi, ksenofoobia ja muud diskrimineerimise ilmingud. Kas need on Eestis probleem ja millised on teie kogukonna liikmete kokkupuuted?

Ma ei arva, et see on Eestis probleem. Meil käivad tihti külalised välismaalt: USAst ja Saksamaalt. Küsivad ja uurivad. Olen alati öelnud, et meie riigis seda probleemi pole. Samas kui ma loen Delfis kommentaare, siis näen, et kellelgi on sellega probleem. Meie elame edasi. Meie lapsed käivad koolis ja saavad haridust. Püüame hooldada vanureid, arendada oma kultuuri, meil on oma juudi lasteaed. Aga internetikommentaare lugedes näib, et see kõik teeb kellelegi muret.

Kas diskrimineerimise keeld peaks laienema ka seksuaalvähemustele? Minu kogemuses on erinevate religioossete kogukondade – olgu juudid, kristlased või moslemid – seisukohad selle ideoloogia suhtes ühtselt kriitilised.

Meie kogukonnas pole see kunagi teemaks olnud. Kuna olen ametilt jurist, siis on see teema mind puudutanud vaid ajal, kui see toodi kriminaalkorras karistatavuse alt välja. Peale seda muutus see täiesti tähtsusetuks.

Intervjueeris Lennart Käämer

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!