Eesti Päevalehe artikkel "Rahvusluse ja äärmusluse vahelised piirid hägustuvad". Kuvatõmmis.

Väljaanne Eesti Päevaleht (EPL) käsitles eile ilmunud artiklis eelmisel aastal “pead tõstnud” uudisteportaale Objektiiv ja Uued Uudised ning samuti arvukaid sotsiaalmeedia lehti, millega on liitunud tuhanded eestlased. Mis on põhjustanud viimase aja radikaalse rahvusluse leviku?

Väljaanne tõstab mainitud artiklis esile kolm fakti: Eestis külastab pidevalt paremäärmuslikku inforuumi 10 000 inimest, Eesti paremäärmuslaste seas on russofoobia asendumas islamofoobiaga ning paremäärmusluse eestvedajad on valdavalt mehed.

Eesti paremäärmuslikke blogisid ja sotsiaalmeediat uurinud Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni nooremteaduri Mari-Liis Madissoni sõnul võib ilmselgelt märgata, et “portaalid Uued Uudised ja Objektiiv on ühe erakonnaga [mõeldud EKRE-t – toim] tugevalt seotud.”

Portaal Objektiiv ei ole siiski seotud ühegi erakonnaga, vaid kuulub sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Eesti Päevalehega vestelnud Objektiivi toimetaja Markus Järvi sõnul on portaali eesmärk kajastada uudiseid konservatiivsete ja kristlike väärtuste vaatevinklist.

Nooremteadur Madisson möönab, et paremäärmuslust on keeruline defineerida, sest äärmuslikuks peetav sõltub sellest, mis on norm. “Küll aga saab nimetada ühiseid tunnuseid: hästi väljaarvav või hästi tugevaid vastandusi esitav identiteediloome, ksenofoobia, tugev vastandumine liberaaldemokraatiale,” leiab Madisson ja lisab, et radikaalsemad liikumised ning lihtsamaid ja mustvalgeid lahendusi pakkuvad ideoloogiad muutuvad populaarseks kriiside ja konfliktide ajastul.

Kas Objektiivi ja Uusi Uudiseid saab pidada ajakirjanduseks, küsib EPL.

Ajakirjandusõppejõud Priit Hõbemägi tõdeb uusi portaale hinnates: “Objektiiv ja Uued Uudised jätavad mulje, et on korrektselt toimetatud sisuga ajakirjanduslikud väljaanded, mis eritlevad sisu teemade ja žanrite järgi.” Hõbemägi lisab, et küsimusele sisu kallutatuse kohta annaks vastuse põhjalik tekstikriitiline analüüs. “Ent kindlate teemade eelistamine ei tähenda, et tegu pole ajakirjandusega. See on kõnealuse väljaande eripära, mis ongi mõeldud teatud huvidega rühma seisukohtade väljendamiseks,” märgib ta.

EPL uurib veel nooremteadur Madissonilt, kas kõnealuseid portaale ja rahvuslust propageerivaid sotsiaalmeedia lehti jälgivate inimeste “usku elutervesse ühiskonda” on võimalik taastada.

“Ma arvan, et selles grupis on umbes kuni 10 000 inimest. Selliseid tõsiseid dissidente ja kehtiva korra vastaseid on käputäis. Kui need teemad rahunevad, kaob ka vajadus säärase liikumise järele,” leiab Mari-Liis Madisson.

Loe lähemalt siit.