Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes statistikaameti andmetel eelmise aastaga võrreldes 2,4 protsenti.
"Kuigi jooksevhindades tõusid peaaegu kõigi tegevusalade lisandväärtused üle 10 protsendi, siis selle taga peitub kiire hinnatõus. See sõi ära peaaegu kõigi tegevusalade reaalse kasvu ja lükkas pooled neist koguni langusesse," sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.
Jooksevhindades moodustas kolmanda kvartali SKP 9,3 miljardit eurot. Jooksevhindades suurenes SKP 13,9 protsenti, kuid sarnaselt aasta esimesele poolele on peamiselt kasvanud hinnad, vahendab ERR.
Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.
Aasta esimeses pooles kasvanud eratarbimine pöördus kolmandas kvartalis langusesse. Kui jooksevhindades suurenes eratarbimine 19,3 protsenti, siis kiirelt tõusnud tarbijahindade tõttu leidis reaalväärtuses aset 0,4 protsenti langus.
"Kui energiahindade kallinemise tõttu on hoogsalt suurenenud igapäevased kulutused eluasemele ja transpordile, siis tegelik tarbimine kasvas eelkõige restoranides ja hotellides ning sidetoodete ja teenuste puhul," täiendas Müürsepp.
Enim vähenenud on kulutused kodusisustusele, millele pöörati rohkem tähelepanu koroonakriisi ajal. Samuti on langenud tervishoiuteenuste ning rõivaste ja jalatsite tarbimine.
Valitsemissektori tarbimine kasvas samas 1,1 protsenti. Enim panustasid sellesse kulutuste kasv avalikus halduses ja riigikaitses ning hariduses.
Pärast nelja järjestikkust languskvartalit jäid viimases kvartalis investeeringud eelmise aasta sama perioodi tasemele.
Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8 protsenti ja võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 2,3 protsenti.
Toimetas Martin Vaher