Vahipataljoni ajateenijad annavad Jüriöö pargis sõdurivande, 13. detsember 2013. Foto: Toomas Huik, Postimees/Scanpix

2016. aasta jaanuaris Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitlusest selgus, et sõjaolukorras oleks oma oskuste ja võimete kohaselt valmis kaitsetegevusse osalema 71% eestlastest ja 45% venelastest.

Küsimusele “kas Eesti kodanik peaks sõjas Eesti riigi eest võitlema?” vastasid eestlastest 90% ja venelastest 69% jaatavalt. Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS.

Seoses endise Päästeameti rühmapealiku Sergei Menkovi vabariigi aastapäeva paraadil tehtud mõnitava videoga on ühiskonnas taas tekkinud terav arutelu venekeelse vähemuse meelestatuse üle. Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud laiemast valijate väärtushinnangute uuringust haakuvad selle teemaga küsimused kodanike kaitsetahte ja eestimeelsuse kohta.

Venelased on vähem valmis kaitsetegevusse panustama

Kuigi 90% igapäevaselt eesti keelt ning 69% vene keelt rääkivatest vastajatest arvab, et sõjaolukorras peaks Eesti Vabariigi kodanik Eesti riigi eest võitlema, siis isiklikult on venelased oluliselt vähem valmis kaitsetegevusse panustama. Uuringus küsiti: “Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema kaitsetegevuses?” Kui eestlastest on 71% valmis riiki kaitsma, siis venelastest on enda hinnangul selleks valmis 45%.

“Põhimõtte poolt, et kodanik peaks kaitsetegevuses osalema, on märgatavalt rohkem inimesi, kui isiklikult ollakse valmis osalema. See on ootuspärane, kuna valimis on esindatud ka näiteks vanemaealised, naised ja teised grupid, kes enda puhul ei näe võimekust kaitseteguvuses osalemiseks. Vene valija samas peab kaitsetegevust küll kodaniku kohustuseks, kuid pigem ei näe, et see kohustus laieneks temale kui Eesti Vabariigi kodanikule. Samas on oluline märkida, et venelaste vastuseid mõjutab oluliselt riigikeele oskuse tase,” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.

“Ajakirjanik Andrei Hvostovi hinnangul on tähelepanuväärne, et küsimusele “Kui Eestile tungitakse kallale, kas oleksite oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema kaitsetegevuses?” vastas vene keelt emakeeleks pidavatest, kuid eesti keelt vabalt rääkivatest kodanikest 38 protsenti “jah, kindlasti”, sellal kui keskmiselt sama kindlalt vastanute osakaal on vaid 32 protsenti. Hvostov peab tõenäoliseks kahte võimalikku seletust sellele fenomenile: vabalt eesti keelt kõnelevad venekeelsed kodanikud on nooremad inimesed, kes ongi suuremad patrioodid ja/või eesti keelt valdavate inimestena nad teavad väga hästi, millist vastust eesti ühiskond neilt ootab.”

Venemaa kui oht julgeolekule

Kindel arvamuste erinevus eesti- ja vene keelt kõneleva kodaniku vahel esineb Venemaa poolt tuleneva julgeolekuohu tunnistamises. Vene keelt kõnelevatest kodanikest arvas 88% ja eesti keelt kõnelevatest kodanikest 28%, et Venemaa ei kujuta ohtu Eesti julgeolekule.

Üldist eestimeelsust aitab hinnata küsimus, kui uhke on vastaja selle üle, et ta on Eesti Vabariigi kodanik. Eestlastest tunnevad selle üle uhkust 84% vastajatest ja venelastest 45%.

“Samas ei peegelda madalam uhkustunne oma kodakondsuse üle suurt vastumeelsust Eesti ühiskonna suhtes. 91% eestlastest ja 81% venelastest arvab, et Eestis on hea elada. Seega vene valija pigem ei tunneta, et kodakondsus iseenesest oleks midagi, mille üle uhke olla, kuid hinnang oma elu kohta Eestis üldiselt on üllatavalt positiivne,” kommenteeris Art Johanson.

Keeleküsimus

Huvitav erinevus ilmneb eestlaste ja venelaste vastustes küsimusele, kas on oluline, et lapselapsed räägiksid tema emakeelt. Kui 71% eesti vastajatest peab seda väga oluliseks, siis venelastest arvab sama 44%. Pigem oluliseks peab seda 21% eestlastest ja 41% venelastest.

“Kuigi mõlemad rahvusgrupid pigem sooviks oma lapselastega emakeeles suhelda, siis venelased on selles küsimuses vähem alalhoidlikud. On võimalik, et venelased ei pea oma juurtest kinnihoidmist nii tähtsaks ning tulevaste põlvkondade lõimumist Eesti ühiskonda nähakse paratamatu protsessina,” kommenteeris Art Johanson.

Oluline on märkida, et Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel küsitleti ainult Eesti kodakondsusega inimesi. Igapäevaselt eesti keelt kõnelevaid vastajaid oli valimis 84% ja vene keelt kõnelevaid vastajaid 16%. 2015. aasta 1. jaanuari seisuga aga oli eestlaste osakaal rahvastikust 69% ja venelaste osakaal 25%. Suure tõenäosusega on kogu vene vähemuse hoiakud mõnevõrra negatiivsemad.

Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.