4. juulil toimunud EKRE kongressil kinnitati ühtlasi EKRE presidendikandidaadiks ka erakonna aseesimeheks valitud Henn Põlluaas. Foto: EKRE

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kongressil võeti vastu poliitiline avaldus, et demokraatia ideaali silmas pidades on hädavajalik anda Eestis rahvale võimalus endale ise riigipead valida. Avaldame avalduse terviklikul kujul.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress kutsub kodanikke üles avaldama rahvaesindajatele jõulisemat survet, et Eestis hakataks presidenti valima otse rahva tahtel.

Eestis kehtiv presidendivalimise kord ei ole demokraatlik. Sisuliselt ei ole tegemist mitte presidendivalimisega, vaid presidendimääramise ehk parteide tagatubade kokkuleppega, mille tulemus vormistatakse näilise hääletuse kaudu. Sel teel ametisse saanud isik ei ole poliitiliselt sõltumatu ning rahval ei teki tema vastu usaldust. Just kehtiv valimisprotseduur on põhjuseks, miks kaks viimast Eesti presidenti ei ole kandnud välja riigipea rolli rahva ühendaja ning moraalse autoriteedina.

Demokraatia simuleerimine solvab kodanike eneseväärikust ning on märk sellest, kui vähe riik riigivõimu kandjat – oma maa rahvast – usaldab. Rahva mitteusaldamine viib vältimatult kodanike võõrandumiseni poliitikast ja riigist.

Presidendimääramine tuleb lõpetada ja põhiseadusesse tuleb teha muudatus, millega antakse rahvale õigus valida endale ise riigipea.

Presidendimääramine tuleb lõpetada ja põhiseadusesse tuleb teha muudatus, millega antakse rahvale õigus valida endale ise riigipea.

Presidendi valimine rahva poolt annab kodanikele täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel ja suurendab riigipea sidet Eesti inimestega. Presidendi otsevalimine annab riigipeale moraalse autoriteedi ning muudab valimisprotsessi ausamaks ja selgemaks.

Presidendi otsevalimiste kehtestamiseks on olemas selge poliitiline tellimus. Avaliku arvamuse küsitluste järgi toetab otsevalimist kodanike valdav enamus.

Euroopa Liidus valitakse presidenti otse neljateistkümnes riigis ehk rohkem kui pooltes liikmesriikides, kaasa arvatud Soomes.

2001. aasta Riigikogu avaistungil rõhutas president Lennart Meri riigipea otsevalimiste olulisust, öeldes: „Presidendi otsevalimine annab rahvale võimaluse rääkida kaasa riigi juhtimises. Sellest võimalusest tunneb rahvas praegu puudust. Sellest on kõnelnud ka eranditult kõik presidendikandidaadid. Mulle tundub, et vajadus anda inimestele vahetumaid mehhanisme riigi juhtimisel osalemiseks on üldises võõrandumise õhkkonnas väljaspool kahtlust." President Meri esitas oma ametiaja lõpul ka presidendi otsevalimise eelnõu.

Lennart Meri initsiatiivi toetas ka 2001. aastal ametisse astunud president Arnold Rüütel. Presidendi otsevalimise kehtestamiseks on Riigikogule taasiseseisvunud Eestis esitatud üle kümne eelnõu, kuid seni ei ole seadusandja pidanud vajalikuks lubada rahval endale ise presidenti valida.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et on aeg viia presidendi otsevalimine põhiseadusesse. EKRE toetab presidendikandidaati, kes deklareerib, et ametisse saades on tema esimene samm sellekohase eelnõu esitamine.

Toimetas Varro Vooglaid