Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikurühm esitas 11. septembril välisminister Margus Tsahknale seitse küsimust, mille sisuks on suurem probleem: miks Eesti vabariik sekkub Ungari siseasjadesse?
Eesti Ungari suursaadiku Raul Toomase sõnul andis Tsahkna talle käsu ühineda avalikult omasooihara Ameerika Ühendriikide suursaadiku David Pressmani "värvilise revolutsiooniga" Ungari valitsuse vastu. Samuti olevat Eesti välisminister käskinud Eesti Ungari suursaadikul osaleda 15. juulil aset leidnud Budapesti tähestikurahva paraadil.
Ungari välisminister Péter Szijjártó on sellise, otseselt rahvusvahelise õiguse, õigusriigi põhimõtete ja Ungari demokraatliku riigikorra vastu käiva sekkumise Ungari siseasjadesse üheselt hukka mõistnud.
"Hr Szijjártó toonitas, et Ungari valitsus käsitleb niisugust diplomaatide poolset ideoloogilist ja poliitilist aktivismi lubamatu sekkumisena Ungari siseasjadesse, mis on vastuolus elementaarsete diplomaatiliste tavadega ja kujutab endast riikide vahelisi suhteid rikkuvat lugupidamatuse väljendust," osutatakse küsimuste sissejuhatuses.
Tsahknale esitatud küsimused on järgmised:
1. Kas välisministeeriumist saatkonnale antud suunis hr Toomasele allkirjastada USA saatkonna poolt algatatud ja 14. juulil 2023 avaldatud üleskutse nn seksuaalvähemuste toetuseks ning osaleda 15. juulil 2023 Budapest Pride'i nime kandnud rongkäigul tuli Teilt kui ministrilt või saatis selle suunise välja keegi teine. Kes nimeliselt?
2. Kuidas on Eesti Vabariigi Välisministeeriumist väljastatud suunised Teie hinnangul ühitatavad diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis (edaspidi Viini konventsioon) kodifitseeritud diplomaatiliste suhete ühe alustavaga, mille kohaselt ei tohi diplomaadid sekkuda asukohariigi siseasjadesse (vt artikkel 41 lõige 1)?
3. Ühelt poolt peavad diplomaatilised suhted Viini konventsiooni kohaselt (vt artikkel 3 lõige 1) teenima lähetaja- ja asukohariigi sõbralike suhete edendamise eesmärki, teiselt poolt aga käsitleb Ungari valitsus niisuguseid aktsioone ühemõtteliselt Ungari siseasjadesse sekkumise ja sellisena riikide vahelisi suhteid mürgitava vaenuliku aktina. Kas Te peate ka edaspidi võimalikuks mitte ainult lubada, vaid koguni soosida Eesti Vabariigi suursaadikute poolt kirjeldatud aktsioonides osalemist Ungaris või mõnes teises konservatiivse valitsusega riigis?
4. Kas olete välisministrina (isiklikult või oma alluvate kaudu) andnud sarnaseid suuniseid (st suuniseid allkirjastada nn seksuaalvähemuste toetuseks üleskutseid, osaleda nn seksuaalvähemuste paraadidel või heisata nn seksuaalvähemuste lippe) ka teistele Eesti Vabariigi diplomaatilistele esindustele? Kui olete, siis millistele, millal ja millises vormis?
5. Kas Eesti Vabariigi diplomaatidel on oma südametunnistusele (moraalsetele tõekspidamistele) truuks jäämiseks võimalik keelduda järgimast suunist hakata asukohariigis Eesti Vabariigi esindajana nn seksuaalvähemuste huvide eestkõnelejaks? Kui selline võimalus on olemas, siis kas olete seda selgesõnaliselt diplomaatidele selgitanud? Kui jah, siis palun esitage tõendid, mis seda kinnitaks.
6. Kas Ungari demokraatlikult valitud valitsusel on Teie hinnangul (temaatilisel rahvahääletusel saadud ülekaalukale toetusele tuginedes) õigus võtta vastu seadus, millega keelatakse lasteaedades, koolides ja mujal lastele ja noortele homo- ja sooideoloogiliste seisukohtade propageerimine (sh nende tutvustamise loosungi all), ilma et see kujutaks endast teiste riikide sekkumist õigustava inimõiguste rikkumisena?
7. Kuidas suhtuksite välisministrina sellesse, kui teiste riikide suursaadikud allkirjastaksid Ungaris toimunuga sarnast lähenemist praktiseerides avaliku pöördumise, millega kutsutakse Eesti Vabariigi valitsust üles loobuma praegusest lubamatult läbipaistmatust, kontrollimatust ja mitte kusagil mujal Euroopas sellisena kasutatavast e-valimiste süsteemist ning kaasama poliitiliste otsuste langetamisse rohkem rahvast, korraldades senisest rohkem referendumeid, mida pole Eestis teatavasti 20 aasta jooksul tehtud kordagi? Kas oleksite nõus sellise praktika heaks kiitma, kui seda tehtaks väidetavalt mitte Eesti Vabariigi siseasjadesse sekkumiseks, vaid demokraatia põhimõtete ja euroopalike väärtuste edendamiseks?
Üks küsimuste koostajatest, riigikogu EKRE fraktsiooni kuuluv saadik ja riigikogu Eesti–Ungari sõprusrühma liige Varro Vooglaid nentis kommentaariks, et "vastus neile küsimustele tuleb ehk kunagi määramatult kauges tulevikus".
Eesti-Ungari parlamendirühma kuulub 13 EKRE fraktsiooni saadikut.
Toimetas Karol Kallas