Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu võttis 28. mail Järvakandis vastu poliitilise deklaratsiooni, kutsudes üles täiendama esindusdemokraatiat otsedemokraatia mehhanismidega ning seadustama Eestis rahvaalgatust.
Avaldame deklaratsiooni täismahus:
Eestis on aeg küps anda kodanikele rohkem sõnaõigust riigi põhiotsuste tegemisel. Selleks tuleb riigi tasandil seadustada rahvaalgatus.
Veerandsada aastat pärast iseseisvuse taastamist on rahva hulgas tõsine rahulolematus selle üle, kuidas langetatakse meie riiki ja rahvast puudutavaid otsuseid ja millises suunas ühiskonda juhitakse. Euroopa Liidu riikide kodanike õigus oma ühiskonna asjades kaasa rääkida kahaneb pidevalt – mida rohkem poliitiline võim Brüsselisse koondub, seda rohkem anname käest oma iseotsustusõigust. Rahva tahte eiramise tulemusel on läinud kaduma otseside kodanike, ühiskonna oluliste probleemide ja võimutasandi vahel.
Eestis on aeg taastada need otsedemokraatia mehhanismid, mis juba 1920. ja 1933. aasta põhiseadusega olid ette nähtud, kuid mille Konstantin Päts ja Johan Laidoner 1934. aasta riigipöördega kaotasid. Praeguse esindusdemokraatia täiendamine otsedemokraatia mehhanismidega peataks võimu võõrandumise rahvast ning aitaks kodanikke ja poliitilist eliiti omavahel lähendada.
Tänavu veebruaris viis Turu-uuringute AS läbi küsitluse, et selgitada välja Eesti ühiskonna suhtumine otsedemokraatiasse. 72% vastanute arvates pole rahval piisavalt võimalust osaleda poliitiliste otsuste langetamisel ning 82% pidas vajalikuks muuta põhiseadust nii, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi.
Peame mõistlikuks seadustada kord, et kui ühiskond või initsiatiivgrupp peab vajalikuks mõne õigusakti loomist või muutmist, siis esitatakse selleks valimiskomisjonile taotlus ning kogutakse konkreetse tekstiga algatuse toetuseks teatud hulk allkirju. Juhul kui vähemalt 25 000 kodanikku allkirjastab eelnõu, käivitub selle eelnõu automaatne panek rahvahääletusele. Juhul kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud otsuse tühistamiseks korraldada referendum. Rahvaalgatuse seadustamine annab võimaluse tuua poliitilisse päevakorda suurt osa kodanikest kõnetavad küsimused.
Valitsuserakondade hirmutamistaktika, mille kohaselt otsedemokraatia toob kaasa populismi, rahva kogenematuse ärakasutamise ja lausa riigikukutamise katsed, näitab täielikku usaldamatust oma riigi kodanike vastu ning soovi põlistada poliitika kujundamisel parteilist haaret. Rahvaalgatusõiguse kasutamine ei anna eelistust ühele või teisele ideoloogiale ega initsiatiivgrupile, vaid võimaldab erinevatel vaadetel ja seisukohtadel ausalt konkureerida.
Eesti kodanik ei tohi olla riigialam, kelle ülesanne on vaid kord nelja aasta jooksul parlamenti valida ja vahepealsel ajal vait olla või poliitilistele otsustele kuulekalt järele kiita. Rahvaalgatus on võimalus, mis annab kodanikule reaalse hoova riiklikult oluliste küsimuste lahendamisel kaasa rääkida.
Allikas: Uued Uudised